1 Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Issanda sõna, kes ütles: „Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!”
2 Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias oli aga suur nälg
3 ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Issandat,
4 ja kui Iisebel hävitas Issanda prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning toitnud neid leiva ja veega.
5 Ja Ahab ütles Obadjale: „Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed! Vahest leiame rohtu, et saame elus hoida hobused ja muulad ega peaks hävitama karju?”
6 Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks omaette ühte teed ja Obadja läks omaette teist teed.
7 Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu. Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: „Kas see oled sina, mu isand Eelija?”
8 Ja ta vastas temale: „Olen. Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!”
9 Aga tema ütles: „Mis pattu ma olen teinud, et sa tahad oma sulase anda Ahabi kätte, selleks et ta mu surmaks?
10 Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: Teda ei ole siin, siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud.
11 Ja nüüd sa ütled: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!
12 Kui ma lähen sinu juurest ära ja Issanda Vaim viib su sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mu. Ometi kardab su sulane Issandat oma noorpõlvest peale.
13 Kas mu isandale pole jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Issanda prohveteid? Ma peitsin siis Issanda prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega.
14 Ja nüüd ütled sina: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mu!”
15 Aga Eelija ütles: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, täna näitan ma ennast temale!” [1]
16 Siis läks Obadja Ahabile vastu ja jutustas temale sellest. Ahab läks siis Eelijale vastu.
17 Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: „Kas sina oled see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?” [2]
18 Ja ta vastas: „Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Issanda käsud ja sina käid baalide järel!
19 Aga nüüd läkita käsk, et minu juurde Karmeli mäele kogutaks kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Aðera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!”
20 Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
21 Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
22 Siis Eelija ütles rahvale: „Mina olen ainus järelejäänud Issanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
23 Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.
24 Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! See jumal, kes siis vastab tulega, on jumal!„ Ja kogu rahvas kostis ning ütles: „See kõne on hea!”
25 Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: „Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!”
26 Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: „Baal, vasta meile!” Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümber altari, mille nad olid teinud.
27 Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: „Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!”
28 Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.
29 Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.
30 Siis ütles Eelija kogu rahvale: „Astuge minu juurde!” Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Issanda altari, mis oli maha kistud.
31 Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Issanda sõna ja kellele oli öeldud: „Su nimi olgu Iisrael!”
32 Ja ta ehitas kividest altari Issanda nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
33 Siis ta ladus puud ja raius härjavärsi tükkideks ning pani puude peale
34 ja ütles: „Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!„ Siis ta ütles: „Tehke seda teist korda!” Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: ”Tehke kolmandat korda!” Ja nad tegid kolmandat korda.
35 Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
36 Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: „Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
37 Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!”
38 Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis. [3]
39 Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: „Issand on Jumal! Issand on Jumal!”
40 Aga Eelija ütles neile: „Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!” Ja rahvas võttis nad kinni. Ja Eelija viis nad alla Kiisoni jõe äärde ning tappis nad seal. [4]
41 Ja Eelija ütles Ahabile: „Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab!”
42 Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.
43 Siis ta ütles oma teenrile: „Mine nüüd ja vaata mere poole!„ Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: „Ei ole midagi.” Tema aga ütles: ”Mine tagasi!” Nõnda seitse korda.
44 Aga seitsmendal korral ütles teener: „Vaata, pisike pilv nagu mehe kämmal tõuseb merest.„ Siis ütles Eelija: ”Mine ütle Ahabile: Rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!”
45 Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu. Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.
46 Ja Issanda käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni.