1 Aga Johannes läks Geserist üles ja teatas oma isale Siimonile, mida Kendebaios oli korda saatnud.
2 Siimon kutsus siis oma kaks vanemat poega, Juuda ja Johannese, ja ütles neile: „Mina ja minu vennad ja minu isakoda oleme võidelnud Iisraeli võitlusi noorpõlvest kuni tänapäevani, ja meie käte läbi on läinud korda, et Iisraeli on sageli päästetud.
3 Aga nüüd olen mina vanaks jäänud ja teie olete taeva armust oma parimas elueas: astuge minu ja minu venna asemele ning minge võitlema meie rahva eest! Taeva abi olgu teiega!”
4 Siis ta valis maalt kakskümmend tuhat sõjameest koos ratsaväega, ja nad läksid Kendebaiose vastu ning ööbisid Moodeinis.
5 Varahommikul asusid nad aga teele ja läksid lagendikule, ja vaata, suur sõjavägi tuli neile vastu, jala- ja ratsavägi. Nende vahele jäi mäestikujõgi.
6 Johannes ja tema rahvas lõid leeri üles nendega kohakuti. Aga kui ta nägi, et rahvas kartis jõest läbi minna, siis läks ta ise esimesena läbi. Kui mehed seda nägid, siis nad läksid temale järele.
7 Siis ta jaotas rahva nõnda, et ratsavägi jäi jalaväe keskele, sest vastase ratsavägi oli väga suur.
8 Nad puhusid pasunaid, Kendebaios ja tema leer aeti põgenema ning paljud neist langesid läbitorgatuna, ülejäänud aga põgenesid kindlusesse.
9 Siis sai haavata Juudas, Johannese vend. Johannes aga ajas neid taga, kuni nad jõudsid Kendebaiose poolt üles ehitatud Kedroonini.
10 Nad põgenesid ka vahitornideni Asdodi väljadel ja Johannes põletas selle linna tulega. Vaenlastest langes ligi kaks tuhat meest. Johannes läks siis rahuga tagasi Juudamaale.
11 Ptolemaios, Abubu poeg, oli aga seatud Jeeriko tasandiku pealikuks. Temal oli palju hõbedat ja kulda,
12 sest ta oli ülempreestri väimees.
13 See tegi tema südame ülbeks ja ta tahtis saada maa oma valdusesse. Ta pidas salanõu Siimoni ja tema poegade vastu, et neid kõrvaldada.
14 Siimonil oli kombeks käia läbi maa linnad, hoolitsedes nende vajaduste eest. Nii tuli ta koos oma poegade Mattatiase ja Juudaga alla Jeerikosse aastal sada seitsekümmend seitse, üheteistkümnendal kuul, see on sabatikuus.
15 Aga Abubu poeg võttis nad vastu kavalal kombel väikeses Dooki-nimelises kindluses, mille ta oli ehitanud, ja tegi neile suure võõruspeo, pannes aga sinna ka mehi varitsema.
16 Kui siis Siimon ja tema pojad olid joobnud, tõusid Ptolemaios ja tema mehed, võtsid ära nende sõjariistad ja tungisid peosaali Siimoni juurde ning tapsid tema ja ta kaks poega, nõndasamuti mõned tema teenrid.
17 Nõnda ta näitas üles suurt truudusetust ja tasus head kurjaga.
18 Ptolemaios kirjutas siis sellest ja saatis kirja kuningale, et ta saadaks temale appi sõjaväge ning annaks temale nende maa ja linnad.
19 Ta läkitas mehi Geserisse Johannest oma teelt kõrvaldama. Aga ülempealikuile saatis ta kirju, et need tuleksid üle tema juurde, et ta saaks anda neile hõbedat, kulda ja kingitusi.
20 Ta läkitas ka mehi võtma oma valdusesse Jeruusalemm ja templimägi.
21 Aga keegi mees ruttas ette ja kuulutas Johannesele Geseris, et tema isa ja vennad on tapetud: „Ta on läkitanud kellegi tapma ka sind!”
22 Seda kuuldes kohkus Johannes väga ja laskis kinni võtta need mehed, kes olid tulnud teda tapma, ja hukkas need, sest ta teadis nüüd, et teda taheti tappa.
23 Ja mida veel oleks ütelda Johannesest ja tema sõdadest ja tema kangelastegudest, mida ta mehiselt tegi, ja müüride ehitamisest, mida ta ette võttis, ja muust tegemisest,
24 vaata, see on kirja pandud tema ülempreestriameti ajaraamatus, alates ülempreestriks saamisest oma isa asemel.