1 Kogudusevanemaid teie seas ma nüüd manitsen kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja, kes ka olen tulevase au osaline, mis peab ilmuma:
2 hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust,
3 mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks;
4 siis te saate, kui Ülimkarjane ilmub, närtsimatu aupärja! [1]
5 Samuti teie, nooremad, alistuge vanemaile ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”
6 Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal!
7 Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!
8 Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! [2]
9 Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda.
10 Aga kõige armu Jumal ise, kes meid on kutsunud oma igavesse ausse Kristuses, võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada!
11 Tema päralt on võimus ajastute ajastuteni! Aamen.
12 Silvaanuse, minu arvates ustava venna kaudu olen teile lühidalt kirjutanud, manitsedes ja tunnistades, et see on tõeline Jumala arm, milles te olete. [3]
13 Teid tervitab kaasvalitud kogudus Baabülonis ja Markus, mu poeg. [4]
14 Tervitage üksteist armastuse suudlusega! Rahu teile kõikidele, kes olete Kristuses! [5]