1 Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2 Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: „Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?”
3 Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: „Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika. [1]
4 Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!”
5 Aga preester kostis Taavetile ja ütles: „Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!”
6 Taavet kostis preestrile ja ütles talle: „Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.”
7 Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8 Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
9 Ja Taavet ütles Ahimelekile: „Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.”
10 Ja preester ütles: „Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!„ Ja Taavet ütles: ”Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!”
11 Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
12 Aga Aakisele ütlesid tema sulased: „Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”
13 Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14 Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15 Siis ütles Aakis oma sulastele: „Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?