1 Aga seitsmendal aastal võttis Joojada julguse ja tegi lepingu sajapealikutega: Jerohami poja Asarjaga, Joohanani poja Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri poja Elisafatiga.
2 Nemad käisid Juudas ringi ja kogusid kokku kõigist Juuda linnadest leviidid ja Iisraeli perekondade peamehed; ja nad tulid Jeruusalemma.
3 Ja terve kogudus tegi Jumala kojas lepingu kuninga küsimuses. Ja Joojada ütles neile: „Vaata, kuninga poeg peab saama kuningaks, nõnda nagu Issand on öelnud Taaveti poegade kohta!
4 Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, preestritest ja leviitidest, kes tuleb hingamispäeval, olgu värava lävehoidjaks;
5 kolmandik olgu kuningakojas ja kolmandik olgu Jesoodi väravas; ja kõik muu rahvas olgu Issanda koja õuedes.
6 Aga Issanda kotta ei tohi minna ükski peale preestrite ja teenistuses olevate leviitide; nemad võivad sisse minna, sest nad on pühitsetud, aga kõik muu rahvas täitku Issanda korraldust.
7 Leviidid asugu ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad käes, ja kes kotta tuleb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga juures, kui ta sisse tuleb või välja läheb!”
8 Ja leviidid ning kogu Juuda tegid kõik nõnda, nagu preester Joojada käskis; ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes hingamispäeval tulid, kui ka need, kes hingamispäeval pidid ära minema, sest preester Joojada ei vabastanud neid rühmi.
9 Ja preester Joojada andis sajapealikuile piigid ning suured ja väikesed kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis olid Jumala kojas.
10 Ja ta paigutas kogu rahva, igaühel oma viskoda käes, koja paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas ümber kuninga.
11 Siis toodi kuningapoeg välja, pandi kroon pähe, anti kinnituskiri kätte ja tõsteti kuningaks, Joojada ja tema pojad võidsid teda ja hüüdsid: „Elagu kuningas!” [1]
12 Kui Atalja kuulis jooksva ja kuningat ülistava rahva häält, siis tuli ta rahva juurde Issanda kotta.
13 Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures sissekäigu ligidal. Pealikud ja pasunapuhujad olid kuninga juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid, ja lauljad mänguriistadega juhatasid kiituslaulu. Siis käristas Atalja oma riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”
14 Aga preester Joojada saatis välja sajapealikud, sõjaväe ülemad, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes läheb temale järele, see surmatagu mõõgaga!„ Sest preester oli öelnud: ”Ärge surmake teda Issanda kojas!”
15 Siis nad panid käed ta külge; ja kui Atalja oli jõudnud kuningakoja Hobuvärava sissekäiguni, siis nad surmasid ta seal.
16 Ja Joojada tegi lepingu iseenese ja kogu rahva ning kuninga vahel, et nad tahavad olla Issanda rahvas.
17 Siis läks kogu rahvas Baali kotta ja nad kiskusid selle maha; nad purustasid selle altarid ja kujud ning tapsid Mattani, Baali preestri, altarite ees.
18 Siis Joojada seadis valvurid Issanda kojale, leviitpreestrite juhatuse alla, keda Taavet Issanda kojale oli jaotanud, et ohverdataks Issandale põletusohvreid, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, Taaveti korralduse kohaselt rõõmu ja lauluga.
19 Ja ta seadis väravahoidjad Issanda koja väravaile, et ei pääseks sisse see, kes mõnel põhjusel on roojane.
20 Ja ta võttis sajapealikud, ülikud ja rahva valitsejad ja kogu maa rahva ja viis kuninga Issanda kojast alla; ja nad tulid läbi Ülavärava kuningakotta ning panid kuninga istuma kuninglikule aujärjele.
21 Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui Atalja oli mõõgaga surmatud.