1 Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõningad, soovituskirju teie kätte või teie käest? [4]
2 Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav,
3 sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele.
4 Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,
5 mitte nii, et me oleksime iseenestest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid meie võime tuleb Jumalalt,
6 kes meid ka on teinud võimeliseks olema uue lepingu sulased, mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. [5]
7 Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,
8 kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?
9 Sest kui hukkamõistmise ametil oli au, siis on õiguse amet veel palju suurem au poolest.
10 Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle üliväga suure au pärast.
11 Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on püsiv.
12 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega
13 ega tee nõnda nagu Mooses, kes pani katte oma palgele, et Iisraeli lapsed ei näeks selle lõppu, mis on kaduv.
14 Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära võtmata, sest alles Kristuses see kaob.
15 Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal;
16 aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis kate võetakse ära. [1]
17 Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus! [2]
18 Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust. [3]