1 Pühade abistamisest aga on mul tõesti ülearune teile kirjutada;
2 sest ma tean teie head tahet ning kiitlen teist sellega makedoonlaste ees, et Ahhaia juba mullu on olnud valmis ja et teie innukus on paljusid õhutanud.
3 Aga ma läkitasin need vennad, et meie kiitlemine teist selles asjas ei läheks tühja, vaid te oleksite valmis, nagu ma olen rääkinud;
4 muidu, kui makedoonlasi peaks tulema ühes minuga ja nad ei leiaks teid valmis olevatena, meie - või kas pean ütlema „teie” - jääksime häbisse oma lootuses.
5 Olen siis arvanud tarvilikuks õhutada vendi minema teele teie poole ette valmistama teie varemini lubatud tänuandi, et see oleks valmis tänuna ja mitte ihnutsemisena.
6 Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. [2]
7 Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.
8 Aga Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning oleksite rikkad iga hea teo tarvis,
9 nõnda nagu on kirjutatud: „Ta puistab välja, ta jagab vaestele, tema õigus püsib igavesti!”
10 Aga tema, kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja, [3]
11 nõnda et te, saades rikkaks kõige poolest, võiksite helde südamega teha kõike head, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale.
12 Sest selle anni kaudu antud abi ei kõrvalda mitte ainult pühade puudust, vaid toob ka rohket õnnistust selle läbi, et paljud tänavad Jumalat
13 ja selle abistamise tõestuse tõttu ülistavad Jumalat selle eest, et te nii allaheitlikult tunnistate Kristuse evangeeliumi ja nii helde südamega teete andide osalisteks neid ja kõiki,
14 ja oma palvetes teie eest nad avaldavad igatsust teie järele Jumala üliväga suure armu tõttu, mis teile on osaks saanud.
15 Tänu olgu Jumalale tema ütlematu suure anni eest! [1]