1 Aga Ahabil oli Samaarias seitsekümmend poega. Ja Jehu kirjutas kirja ning läkitas Samaariasse Jisreeli ülemaile, vanemaile ja Ahabi poegade hooldajaile, öeldes:
2 „Niipea kui see kiri jõuab teie kätte, ja teie juures on ju teie isanda pojad, ja teil on ka sõjavankrid ja hobused, kindlustatud linn ja sõjariistad,
3 siis valige oma isanda poegadest parim ja õiglasim, pange tema ta isa aujärjele ja sõdige oma isanda soo eest!”
4 Aga nad kartsid üliväga ja ütlesid: „Vaata, need kaks kuningat ei suutnud seista tema vastu, kuidas siis meie suudaksime seista?”
5 Ja kojaülem, linnapealik, vanemad ja hooldajad läkitasid Jehule ütlema: „Me oleme su sulased ja teeme kõik, mida sina meid käsid! Me ei tõsta kedagi kuningaks; tee, mis sinu silmis hea on!”
6 Siis ta kirjutas neile teise kirja, öeldes: „Kui te olete minu poolt ja kuulate mind, siis võtke nende meeste, oma isanda poegade pead ja tulge homme sel ajal minu juurde Jisreeli!” Kuningapojad, kokku seitsekümmend, olid linna ülikute juures, kes neid kasvatasid.
7 Ja kui kiri jõudis neile kätte, siis võtsid nad kõik seitsekümmend kuningapoega ja tapsid nad, panid nende pead korvidesse ja läkitasid need Jehule Jisreeli.
8 Ja käskjalg tuli ning teatas temale, öeldes: „Kuningapoegade pead on toodud.„ Ja tema ütles: ”Pange need hommikuni värava suhu kahte hunnikusse!”
9 Ja hommikul läks ta välja, astus sinna ning ütles kogu rahvale: „Teie olete süüta! Vaata, mina olen pidanud vandenõu oma isanda vastu ja olen tema tapnud. Aga kes on maha löönud kõik need?
10 Teadke siis, et ei lange tühja ainuski Issanda sõna, mis Issand on rääkinud Ahabi soo kohta. Ja Issand on teinud, mis ta on rääkinud oma sulase Eelija läbi.”
11 Ja Jehu lõi maha kõik, kes Ahabi sool olid Jisreelis alles jäänud, ja kõik ta ülikud, usaldusmehed ja preestrid, kuni temale ei olnud jäänud ainsatki pääsenut.
12 Siis ta võttis kätte ja tuli ära, et minna Samaariasse; aga jõudnud karjaste Beet-Eekedini, mis on tee ääres,
13 kohtas Jehu Juuda kuninga Ahasja vendi ja küsis: „Kes te olete?„ Ja need vastasid: ”Me oleme Ahasja vennad ja läheme alla, et tervitada kuningapoegi ja kuninga ema poegi.”
14 Aga ta ütles: „Võtke nad elusalt kinni!” Ja nad võeti elusalt kinni ning tapeti Beet-Eekedi kaevu juures, kõik nelikümmend kaks meest; ta ei jätnud neist järele ainsatki.
15 Kui Jehu läks sealt ära, siis kohtas ta Joonadabi, Reekabi poega, kes tuli temale vastu. Jehu teretas teda ja küsis temalt: „Kas sinu süda on niisama otsekohene, nagu minu süda on sinu südame vastu?„ Ja Joonadab vastas: „On küll!” - ”Kui nõnda, siis anna oma käsi!” Ja Joonadab andis oma käe ning Jehu laskis teda astuda enese juurde vankrisse. [1]
16 Ja ta ütles: „Tule koos minuga ja vaata mu agarust Issanda pärast!” Ja teda sõidutati tema vankris.
17 Ja kui Jehu jõudis Samaariasse, siis ta lõi maha kõik, kes Ahabil olid Samaarias järele jäänud, kuni ta oli tema hävitanud Issanda sõna kohaselt, mis Issand oli rääkinud Eelijale.
18 Siis Jehu kogus kokku kogu rahva ja ütles neile: „Ahab on Baali teeninud pisut, Jehu tahab teda teenida rohkem!
19 Kutsuge siis nüüd minu juurde kõik Baali prohvetid, kõik ta teenrid ja kõik ta preestrid, ärgu puudugu ükski, sest mul on tuua Baalile suur ohver; ei jää elama ükski, kes puudub!” Aga Jehu tegi seda tagamõttega, et hukata Baali teenrid.
20 Ja Jehu ütles: „Pühitsege Baali püha!” Ja see kuulutati välja.
21 Ja Jehu läkitas sõna kogu Iisraelisse; siis tulid kõik Baali teenrid, ükski mees ei jäänud tulemata. Ja nad läksid Baali kotta ning Baali koda sai täis otsast otsani.
22 Ja ta ütles rõivakambri ülemale: „Too riided kõigile Baali teenritele!” Ja too tõi neile riided.
23 Siis läks Jehu koos Reekabi poja Joonadabiga Baali kotta ja ütles Baali teenritele: „Otsige ja vaadake järele, et siin teie juures ei oleks mõnda Issanda sulast, vaid oleksid ainult Baali teenrid!”
24 Siis läksid nad sisse tapa- ja põletusohvreid ohverdama; aga Jehu oli paigutanud õue kaheksakümmend meest, öeldes: „Kui peaks pääsema mõni neist meestest, kelle ma toon teie kätte, siis jääb hing hinge vastu!”
25 Ja kui ta oli lõpetanud põletusohvri ohverdamise, ütles Jehu ihukaitsjaile ja vankrisõdureile: „Minge sisse, lööge nad maha, ükski ärgu pääsegu välja!” Ja ihukaitsjad ja vankrisõdurid lõid nad mõõgateraga maha ning viskasid välja. Siis nad läksid Baali koja tagaruumi
26 ja tõid välja Baali sambad ning põletasid need ära.
27 Ja nad kiskusid maha Baali samba, kiskusid maha Baali koja ja tegid selle käimlaks tänapäevani.
28 Nõnda hävitas Jehu Iisraelist Baali.
29 Aga Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too saatis Iisraeli pattu tegema, Jehu ei loobunud, kuldvasikaist, mis olid Peetelis ja Daanis.
30 Ja Issand ütles Jehule: „Et sa oled teinud hästi, mis minu silmis õige on, oled talitanud Ahabi sooga, nõnda nagu mul südame peal oli, siis istuvad su pojad Iisraeli aujärjel neljanda põlveni.”
31 Aga Jehu ei kandnud hoolt, et käia Issanda, Iisraeli Jumala Seaduse järgi kõigest oma südamest; ta ei loobunud Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
32 Neil päevil hakkas Issand Iisraeli vähendama, sest Hasael lõi neid kõigis Iisraeli paigus
33 Jordanist päikesetõusu pool, lõi kogu Gileadimaad, gaadlasi, ruubenlasi ja manasselasi alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, niihästi Gileadi kui Baasanit.
34 Ja mis veel tuleks öelda Jehust ja kõigest, mis ta tegi, ja kõigist ta vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
35 Ja Jehu läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Jooahas sai tema asemel kuningaks.
36 Ja aega, mis Jehu Samaarias valitses Iisraeli üle, oli kakskümmend kaheksa aastat.