1 Aga Juudas Makkabi ja need, kes olid koos temaga, läksid salaja küladesse, kutsusid oma sugulasi ning võtsid kaasa need, kes olid juutideks jäänud, kogudes ligi kuus tuhat meest.
2 Ja nad hüüdsid appi Issandat, et ta vaataks kõigi poolt tallatud rahva peale, heidaks armu templile, mida jumalakartmatud inimesed olid teotanud,
3 ja et tal oleks kaastunnet purustatud linna vastu, millest ei pidanud midagi järele jääma, ja et ta võtaks kuulda vere häält, mis tema poole kisendab,
4 ning meenutaks süütute laste ülekohtust hukkamist, ka omaenese nime teotamist, ja näitaks oma viha selle kurjuse vastu.
5 Kui Makkabi oli nüüd enesele sõjaväe kogunud, siis paganad ei saanud enam tema vastu, sest Issanda viha oli pöördunud halastuseks.
6 Ta tuli ootamatult linnadesse ja küladesse ning süütas need põlema, vallutas soodsad paigad, ja ei olnud pisut neid vaenlasi, keda ta põgenema ajas.
7 Meelsasti võttis ta ööd abiks niisuguste kallaletungide puhul. Ja kuuldus tema vaprusest levis kõikjale.
8 Aga kui Filippos nägi, et see mees oli lühikese ajaga saavutanud niisugust edu, ja et tal oli üha õnnelikke kordaminekuid, siis ta kirjutas Ptolemaiosele, Koile-Süüria ja Foiniikia asevalitsejale, et too tuleks appi kuninga ettevõtmisele.
9 Ptolemaios määras siis otsekohe kuninga ühe parema sõbra Nikanori, Patroklose poja, andes temale mitte vähem kui kakskümmend tuhat meest, kogutud igasugu rahvaist, ja läkitas tema, et ta hävitaks kogu juutide soo. Temale abiks andis ta Gorgiase, väepealiku ja sõjapidamises vilunud mehe.
10 Nikanor kavatses siis selle maksu, mille kuningas võlgnes roomlastele, kaks tuhat talenti, tasuda vangilangenud juutide müümisega.
11 Ta saatis otsekohe sõna mereäärsetesse linnadesse, kutsudes neid ostma juudi orje, lubades üheksakümmend orja talendi eest, aimamata, et Kõigeväelise nuhtlus pidi peagi tabama teda ennast.
12 Aga kui Juudas kuulis Nikanori tulekust ja teatas neile, kes tema juures olid, et sõjavägi on lähedal,
13 siis arad ja need, kes Jumala õigust ei uskunud, põgenesid ja läksid sealt ära.
14 Teised müüsid aga kõik, mis neil veel oli, ühtlasi paludes Issandat, et ta päästaks need, kes nurjatu Nikanori poolt juba enne kokkupõrget olid müüdud,
15 - kui ta ei teeks seda nende pärast, siis ometi nende vanematega tehtud lepingu pärast ja sellepärast, et neid nimetatakse tema püha ja auväärse nimega.
16 Makkabi kogus aga kokku oma mehed, arvult kuus tuhat, ja manitses neid, et nad ei kohkuks vaenlase ees ega kardaks neile ülekohtuselt kallale tungivat suurt paganate hulka, vaid võitleksid vapralt,
17 pidades silmade ees nende poolt teostatud Seaduse-vastast püha paiga rüvetamist ja teotatud linna kurjasti kohtlemist ning esiisadelt päritud kodanikuõiguse tühistamist.
18 „Sest nemad,” ütles ta, „loodavad sõjariistade ja julgustükkide peale, meie aga loodame kõigeväelise Jumala peale, kes niihästi meile kallaletungijaid kui ka kogu maailma võib maha lüüa ainsa käeviipega.”
19 Ta jutustas neile veel, kuidas esiisade ajal oli saadud abi, ka Sanheribi ajal, kui sada kaheksakümmend viis tuhat hukkus,
20 ja taplusest Paabelis galaatlaste vastu, kui nemad, juudid, ühtekokku kaheksa tuhat, koos nelja tuhande makedoonlasega võitlusesse läksid, ja kuidas need kaheksa tuhat siis, kui makedoonlased olid ära jooksnud, taevast abi saades hukkasid sada kakskümmend tuhat ja said rikkalikult sõjasaaki.
21 Olles neid nõnda julgustanud ning valmistanud surema Seaduse ja isamaa eest, jaotas ta sõjaväe neljaks osaks
22 ning määras osade pealikuiks oma vennad Siimoni, Joosepi ja Joonatani, andes igaühele tuhat viissada meest,
23 lisaks Eleasari, kes pidi neile lugema pühakirja. Ja andes märgusõna: „Jumala abiga!”, läks ta ise esimese väeosa pealikuna rünnakule Nikanori vastu.
24 Et Kõigeväeline võitles koos nendega, siis nad surmasid vaenlastest rohkem kui üheksa tuhat, haavasid ja vigastasid suuremat osa Nikanori sõjaväest ja sundisid kõiki põgenema.
25 Nende raha, kes olid ostma tulnud, võtsid nad ära. Ja nad ajasid vaenlasi taga hulga maad, loobudes alles siis, kui aeg pani piiri.
26 Sest oli hingamispäeva eelõhtu ja see oli põhjuseks, et nad neid kauem ei jälitanud.
27 Aga olles korjanud nende sõjariistad ja riisunud vaenlastelt varustuse, pidasid nad hingamispäeva, üliväga kiites ja tänades Issandat, kes neid oli hoidnud selle päevani ja oli nüüd hakanud neile näitama halastust.
28 Ja pärast hingamispäeva jaotasid nad osa sõjasaagist vigastatutele, leskedele ja vaeslastele, ülejäägi jaotasid aga nemad ja nende sõjasulased omavahel.
29 Ja kui see oli tehtud, siis pidasid nad üheskoos palveteenistuse ning anusid armulikku Issandat, et ta lõplikult lepiks oma sulastega.
30 Neist, kes võitlesid koos Timoteose ja Bakhidesega, tapsid nad rohkem kui kakskümmend tuhat, ja nad vallutasid väga kõrgel asuvad kindlused. Siis nad jaotasid väga rikkaliku saagi võrdseteks osadeks iseendile, seejärel vigastatute, vaeslaste ja leskede vahel, ja nad andsid ka vanadele.
31 Ja olles sõjariistad kokku korjanud, panid nad need kõik hoolikalt sobivatesse paikadesse, muu osa saagist viisid aga Jeruusalemma.
32 Ühe väepealiku nad tapsid Timoteose sõprade hulgast, väga nurjatu mehe, kes oli juutidele palju kurja teinud.
33 Ja pidades võidupüha kodumaal, põletasid nad need, kes olid põlema süüdanud pühad väravad, teiste hulgas Kallistenese, kes oli põgenenud ühte hurtsikusse. Nõnda said need teenitud palga oma jumalakartmatuse eest.
34 Aga seda peapatust Nikanori, kes oli toonud tuhat kaupmeest juute ostma,
35 alandati Issanda abiga nende poolt, keda tema oli pidanud kõige alamaiks. Olles pidanud seljast võtma oma toreda rüü, jõudis ta nagu põgenenud ori üksinda läbi maa Antiookiasse väga õnnetuna sõjaväe hävingu pärast.
36 Tema, kes oli tahtnud tasuda maksu roomlastele Jeruusalemmast võetavate sõjavangidega, pidi nüüd kuulutama, et Jumal võitles juutide poolel ja et juudid sellepärast olid võitmatud, et nad käisid tema antud seaduste järgi.