1 Häda muretuile Siionis ja julgeile Samaaria mäel, rahvaist esimese tähtsaile meestele, kelle juurde tuleb Iisraeli sugu!
2 Minge Kalnesse ja vaadake, ja sealt minge suurde Hamatisse; siis minge alla vilistide Gatti: kas need on neist kuningriikidest paremad? Ons nende raja teie rajast suurem?
3 Häda teile, kes peate kaugeks kurja päeva, aga toote ligidale vägivalla aasta,
4 kes magate elevandiluust voodites ja aelete oma asemeil, sööte talled karjast ja vasikad nuumlaudast,
5 kes sepitsete laule naabli saatel, valmistate endile mänguriistu nagu Taavet,
6 kes joote karikaist viina ja võiate endid parima õliga, aga Joosepi hukkumine ei tee teile haiget!
7 Seepärast nad viiakse nüüd vangi esimeste viidavate seas ja nende aelemispeol on lõpp!
8 Issand Jehoova on vandunud oma hinge juures! Jehoova, vägede Jumal, ütleb: ma ei salli Jaakobi kõrkust, ma vihkan tema paleesid; ma loovutan linna ja kõik, kes selles on!
9 Ja kui siis ka kümme meest ühte kotta alles jääb, surevad needki!
10 Ja kui kellegi sugulane ja laibapõletaja teda võtab, et luid kojast välja viia, ja küsib siis sellelt, kes on koja kaugeimas nurgas: „Kas sinu juures on veel keegi?” siis vastab see: „Ei ole!” Aga tema ütleb: „Vait!” Sest Jehoova nime ei tohi nimetada!
11 Sest vaata, Jehoova käsib ja suur koda lüüakse tükkideks ning väike koda kildudeks!
12 Kas hobused saavad joosta kaljul või küntakse seda härgadega, et pöörate õiguse mürgiks ja õigluse vilja koirohuks,
13 teie, kes rõõmutsete Lo-Debari pärast, kes ütlete: „Eks me ole omast jõust võtnud enestele Karnaimi?”
14 Jah, vaata, ma lasen tõusta teie vastu ühe rahva, Iisraeli sugu, ütleb Jehoova, vägede Jumal, ja nad suruvad teid Hamati teelahkmeni, Lagendikujõeni!