1 Ja see on õnnistus, millega Mooses, jumalamees, õnnistas Iisraeli lapsi enne oma surma;
2 ta ütles: „Issand tuli Siinailt ja säras neile Seirist; ta paistis Paarani mäelt, ta tuli Kaadesisse Meribast, temast paremat kätt jäi Asdod.
3 Jah, ta armastab rahvaid, kõik ta pühad on sinu käes; nad heidavad su jalge ette, nad korjavad üles su sõnad:
4 „Mooses on meile andnud Seaduse, Jaakobi kogudus on tema omand.”
5 Jesurun sai kuninga, kui kogunesid rahva peamehed, kõik Iisraeli suguharud.
6 Ruuben jäägu elama ja ärgu surgu, kuigi vähene on tema meeste arv!
7 Ja Juuda kohta ta ütles nõnda: „Kuule, Issand, Juuda häält ja too ta oma rahva juurde! Võidelgu ta oma kätega selle eest, ja ole sina talle abiks ta vaenlaste vastu!”
8 Ja Leevi kohta ta ütles: „Sinu tummim ja uurim kuulugu su ustavale mehele, keda sa proovile panid Massas, kellega sa riidlesid Meriba vee juures,
9 kes ütles oma isa ja ema kohta: „Ma ei ole neid näinud!” ja kes ei tunnustanud oma vendi ega tundnud oma lapsi. Sest nemad peavad sinu sõna ja hoiavad sinu lepingut.
10 Nad õpetavad Jaakobile sinu seadlusi ja Iisraelile sinu Seadust. Nad panevad su nina ette suitsutusrohtu ja su altarile täisohvri.
11 Õnnista, Issand, tema jõudu, ja olgu sul hea meel tema kätetööst! Purusta tema vastaste ja vihkajate niuded, et nad enam ei tõuseks!”
12 Ja Benjamini kohta ta ütles: „Issanda lemmik, kes elab julgesti ta juures. Tema kaitseb teda alati ja elab tema mäerinnakute vahel.”
13 Ja Joosepi kohta ta ütles: „Issand õnnistagu tema maad kastega - parimaga taevast, ja veega sügavusest, mis asub all;
14 parimaga, mida päike välja toob, ja parimaga kuude saadustest;
15 parimaga ürgseilt mägedelt ja parimaga igavestelt küngastelt,
16 maa parima vilja ja küllusega! Selle lembus, kes elas kibuvitsapõõsas, tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
17 Ta on oma härja esmasündinu ja tal on uhkust, tema sarved on metshärja sarved: nendega ta kaevleb rahvaid, maailma ääri üheskoos. Need on Efraimi kümned tuhanded, need on Manasse tuhanded.”
18 Ja Sebuloni kohta ta ütles: „Ole rõõmus, Sebulon, oma retkedel, ja Issaskar, oma telkides!
19 Nad kutsuvad rahvaid mäele, seal ohverdavad nad õigeid ohvreid, sest nad imevad merede ohtrust ja liivasse peidetud varandusi.”
20 Ja Gaadi kohta ta ütles: „Kiidetud olgu, kes annab Gaadile avarust! Ta elab nagu lõvi ja kisub lõhki käsivarre ja pealae.
21 Ta valis enesele esimese maaosa, sest seal oli valitseja osa. Kui kogunesid rahva peamehed, kehtestas ta Issanda õiguse ja tema seadused Iisraeliga.” [1]
22 Ja Daani kohta ta ütles: „Daan on lõvikutsikas, kes Baasanist üles kargab.”
23 Ja Naftali kohta ta ütles: „Naftali on rikas lembusest, ta on täidetud Issanda õnnistusega. Tema vallutab lääne ja lõuna.”
24 Ja Aaseri kohta ta ütles: „Poegade hulgast olgu õnnistatud Aaser! Tema olgu oma vendade lemmik ja ta kastku oma jalg õlisse!
25 Su riivid olgu rauast ja vasest, ja niikaua kui sul on päevi, kestku su jõud!”
26 Ükski ei ole nagu Jesuruni Jumal, kes sõidab sulle appi taevas ja pilvedes oma ülevas toreduses.
27 Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred. Tema ajas vaenlase su eest ja ütles: „Hävita!” [2]
28 Ja Iisrael elab julgesti, Jaakobi allikas on üksinda vilja ja veini maal - tema taevas piserdab alla kastet.
29 Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel.” [3]