1 Ja Mooses vastas ning ütles: „Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?”
2 Siis Issand küsis: „Mis see on, mis sul käes on?„ Ta vastas: ”Kepp.” [1]
3 Ja tema ütles: „Viska see maha!” Ta viskas selle maha ja see muutus maoks. Ja Mooses põgenes selle eest.
4 Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi ja haara temal sabast,” - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus ta pihus kepiks -
5 „et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!”
6 Ja Issand ütles temale veel: „Pane oma käsi põue!” Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi.
7 Ja ta ütles: „Pane oma käsi tagasi põue!” Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu.
8 „Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.
9 Ja kui nad ka neid kahte imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale! Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks.”
10 Aga Mooses ütles Issandale: „Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.”
11 Siis Issand ütles temale: „Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?
12 Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!”
13 Aga ta ütles: „Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!”
14 Siis Issanda viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: „Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta räägib hästi; ja vaata, ta tulebki sulle vastu. Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest. [2]
15 Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.
16 Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.
17 Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!”
18 Siis Mooses läks ära ja tuli tagasi oma äia Jitro juurde ning ütles temale: „Ma tahan minna tagasi oma vendade juurde, kes on Egiptuses, et näha, kas nad on veel elus!„ Ja Jitro ütles Moosesele: ”Mine rahuga!”
19 Issand ütles Moosesele Midjanis: „Pöördu tagasi Egiptusesse, sest kõik need mehed, kes nõudsid su hinge, on surnud!”
20 Ja Mooses võttis oma naise ja pojad ning pani need eesli selga ja läks tagasi Egiptusemaale; ja Mooses võttis Jumala kepi oma kätte.
21 Issand ütles Moosesele: „Kui sa lähed ja tuled tagasi Egiptusesse, siis vaata, et sa teed vaarao ees kõik need imeteod, mis mina sinu kätte olen andnud. Aga mina teen ta südame kõvaks ja tema ei lase rahvast ära. [3]
22 Kuid ütle vaaraole: Nõnda ütleb Issand: Iisrael on minu esmasündinud poeg.
23 Ja ma ütlen sulle: Saada mu poeg ära, et ta mind teeniks! Aga kui sa keeldud teda saatmast, vaata, siis ma tapan su esmasündinud poja!”
24 Aga kui ta oli teel öömajale, tuli Issand temale vastu ja püüdis teda surmata.
25 Siis Sippora võttis kivinoa ja lõikas ära oma poja eesnaha, puudutas sellega ta häbet ning ütles: „Sa oled tõesti mu verepeigmees!”
26 Siis see jättis tema rahule; sel ajal öeldi verepeigmees ümberlõikamise tähenduses.
27 Ja Issand ütles Aaronile: „Mine kõrbesse Moosesele vastu!” Ta läks ning kohtas teda Jumala mäe juures ja andis temale suud.
28 Ja Mooses tegi Aaronile teatavaks kõik Issanda sõnad, kes teda oli läkitanud, ja kõik imeteod, mis ta teda oli käskinud teha.
29 Siis Mooses läks koos Aaroniga ja nad kogusid kokku kõik Iisraeli laste vanemad.
30 Ja Aaron rääkis kõik need sõnad, mis Issand oli Moosesele rääkinud, ja ta tegi imetegusid rahva silma ees.
31 Ja rahvas uskus; kui nad kuulsid, et Issand oli tundnud muret Iisraeli laste pärast, ja et ta oli näinud nende viletsust, siis nad kummardasid ja heitsid silmili maha.