1 Ja sina, inimesepoeg, võta enesele terav mõõk; tarvita seda kui habemenuga ja lase see käia üle oma pea ning habeme; siis võta enesele vaekausid ja jaota karvad:
2 kolmandik põleta tules keset linna, siis kui piiramispäevad on lõppenud; kolmandik võta ja raiu mõõgaga ümber linna; kolmandik puista tuulde, ja mina tõmban mõõga välja nende taga;
3 võta neid vähesel määral ja seo oma kuuehõlma;
4 võta neist veel osa ja viska tulle ning põleta tules; siit läheb tuli kogu Iisraeli soo kallale.
5 Nõnda ütleb Issand Jumal: See on Jeruusalemm; ma olen pannud selle paganate keskele ja selle ümber on maad.
6 Aga see on vastu pannud mu seadustele õelamalt kui paganad ja mu määrustele rohkem kui maad, mis on selle ümber; sest nad on põlanud mu seadusi ega ole käinud mu määruste järgi.
7 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te olete rohkem vastu pannud kui teie ümberkaudsed paganad ega ole käinud mu määruste järgi, ei ole teinud mu seaduste järgi ega ole teinud ka oma ümberkaudsete paganate seaduste järgi,
8 seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ka mina olen sinu vastu ja mõistan kohut su keskel paganate silme all
9 ja ma talitan sinuga kõigi su jäleduste pärast, nagu ma enne ei ole talitanud ja milletaoliselt ma enam ei talitagi.
10 Sellepärast peavad sinu keskel isad sööma oma lapsi ja lapsed sööma oma isasid; ja ma mõistan kohut sinu üle ning puistan kogu su jäägi kõigi tuulte poole.
11 Sellepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, sellepärast et sa oled rüvetanud mu pühamu kõigi oma põlastusväärsustega ja kõigi oma jäledustega, siis lõikan minagi: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu.
12 Kolmandik sinust sureb katku ja lõpeb su keskel nälga, kolmandik langeb su ümber mõõga läbi ja kolmandiku puistan ma kõigi tuulte poole ning tõmban mõõga välja nende taga.
13 Mu viha mõõt saab täis ja ma vaigistan oma raevu nende kallal ning maksan kätte. Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, olen rääkinud oma pühas vihas, kui ma olen tühjendanud oma raevu nende peale. [1]
14 Ja ma teen sind varemeks ning teotuseks su ümberkaudsete paganate seas, iga möödamineja silma ees.
15 Ja sa saad teotuseks ja sõimuks, hoiatuseks ja ehmatuseks su ümberkaudseile paganaile, kui ma mõistan kohut su üle vihas ja raevus ning vihaste manitsustega - mina, Issand, olen rääkinud -,
16 kui ma läkitan nende kallale nälja kurjad nooled, mis ma läkitan teid hävitama ja mis saavad hukatuseks; ja ma suurendan veelgi teie nälga ning murran katki teie leivatoe. [2]
17 Ja ma läkitan teie kallale nälja ja kurjad metsloomad, kes jätavad sind lasteta; katk ja veri käivad sinust üle ja ma toon mõõga su kallale. Mina, Issand, olen rääkinud.”