1 Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki!
2 Pöördu, Iisrael, Jehoova, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
3 Võtke enestega ühes sõnad ja pöörduge Jehoova poole, öelge temale: „Anna andeks kõik süü, võta vastu, mis on hea! Me toome oma huulte vilja!
4 Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: „Meie jumal!” sest sinu juures leiab halastust ka vaenelaps!”
5 Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid heast meelest, sest mu viha pöördub ära nende pealt!
6 Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanoni mets!
7 Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu väärikus ja Liibanoni lõhn!
8 Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu! Tema on kuulus nagu Liibanoni viin!
9 Mis on Efraimil veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda! Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili!
10 Kes on tark, mõistku seda; kes on mõistlik, võtku teatavaks; sest Jehoova teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad!”