1 Olgu sul pasun suus! Jehoova koja peale otsekui kotkas! Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu käsuõpetusele!
2 Nad kisendavad küll minu poole: „Mu Jumal!” Meie tunneme sind, Iisrael!
3 Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga!
4 Nad on tõstnud kuningaid, aga mitte minu poolt; nad on tõstnud vürste, aga mina ei teagi; oma hõbedast ja kullast on nad teinud enestele ebajumalaid, et saada hävitatud!
5 Samaaria! Su vasikas tõugatakse ära! Mu viha põleb nende vastu! Kui kaua on nad võimetud puhastuseks?
6 Sest Iisraelist on tulnud seegi: sepp on selle teinud, see ei ole jumal, vaid Samaaria vasikas muutub laastudeks!
7 Jah, nad külvavad tuult ja lõikavad tormi! Kõrrel pole kasvu, see ei tooda jahu; või kui toodabki, siis neelavad selle võõrad!
8 Iisrael on neelatud! Nüüd on nad paganate seas nagu kõlbmatu astja!
9 Sest nad on läinud Assurisse nagu üksik metseesel! Efraim on andnud armukingitusi!
10 Kuigi nad annavad neid paganate seas, kogun ma neid nüüd; varsti nad lakkavad võidmast kuningat ja vürste!
11 Et Efraim on patu tegemiseks ehitanud palju altareid, siis on altarid saanud temale patuks!
12 Kuigi ma kirjutan temale väga palju oma seadusi, peetakse neid võõraks asjaks!
13 Nad armastavad tapaohvrit, ohverdavad liha ja söövad seda; Jehooval pole neist hea meel. Nüüd ta mõtleb nende süüle ja nuhtleb nende patte: nad peavad pöörduma tagasi Egiptusesse!
14 Iisrael unustas oma Looja ja ehitas paleesid, ka Juuda ehitas palju kindlustatud linnu; aga mina saadan ta linnadesse tule ja see neelab ta suured hooned!