1 Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:
2 „Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!”
3 Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
4 „Vaata, ma olen selleks liiga tühine. Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale.
5 Ma olen kord rääkinud ja ma ei vasta enam, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee.”
6 Aga Issand vastas Iiobile tormituulest ja ütles:
7 „Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
8 Kas sina tahad minu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
9 Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
10 Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ülle hiilgust ja ilu!
11 Päästa valla oma vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
12 Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
13 Mata nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
14 siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
15 Vaata ometi jõehobu, kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
16 Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
17 Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18 Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
19 Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20 Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21 Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
22 Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23 Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24 Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?