1 Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga ta ilmus nõnda: [1] [2]
2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks tema jüngritest olid seal koos. [3] [4]
3 Siis ütleb Siimon Peetrus neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlevad temale: „Me tuleme ka ühes sinuga.” Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.
4 Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus. [5]
5 Siis ütleb Jeesus neile: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” Nemad vastasid temale: „Ei ole.” [6]
6 Aga tema ütles neile: „Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
7 Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre. [7] [8]
8 Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.
9 Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalu seal peal ja leiba. [9]
10 Jeesus ütleb neile: „Tooge neid kalu, mis te praegu püüdsite!”
11 Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte. [10]
12 Jeesus ütleb neile: „Tulge einestama!” Aga ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?” Sest nad teadsid, et see oli Issand. [11]
13 Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalu.
14 See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast oma ülestõusmist surnuist näitas ennast oma jüngritele. [12]
15 Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Ta ütleb temale: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Sööda mu tallekesi!” [13] [14]
16 Ta ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?” Ta ütleb temale: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Hoia mu lambaid kui karjane!” [15]
17 Kolmandat korda ta ütleb temale: „Siimon, Joona poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus sai kurvaks, et ta temale kolmandat korda ütles: „Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: „Issand, sina tead kõik, sina tunned, et oled mulle armas!” Jeesus ütleb temale: „Sööda mu lambaid! [16]
18 Tõesti, tõesti ma ütlen sulle: kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!”
19 Aga seda ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui ta seda oli rääkinud, ütleb ta temale: „Järgi mind!” [17] [18]
20 Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli ka laskunud Jeesuse rinnale ja öelnud: „Issand, kes see on, kes sind ära annab?” [19]
21 Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb ta Jeesusele: „Issand, aga kuidas jääb temaga?”
22 Jeesus ütleb talle: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina mind!” [20]
23 Siis tõusis jutt vendade seas, et see jünger ei surevat. Ent Jeesus ei olnud temale mitte öelnud, et ta ei sure, vaid: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub?” [21]
24 See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.
25 On veel palju muudki, mida Jeesus tegi; kui seda kõike üksikult üles kirjutataks, siis ma arvan, et maailm ei mahutaks kirjutatavaid raamatuid!