1 Iisraeli mehed olid Mispas vandunud, öeldes: „Ükski meist ei anna oma tütart naiseks benjaminlastele!”
2 Kui rahvas tuli Peetelisse, siis nad istusid seal õhtuni Jumala ees, tõstsid häält ja nutsid suurt nuttu
3 ning ütlesid: „Issand, Iisraeli Jumal, mispärast on Iisraelis sündinud see, et täna puudub Iisraelist üks suguharu?”
4 Teisel päeval tõusis rahvas vara ja ehitas sinna altari ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid.
5 Ja Iisraeli lapsed küsisid: „Kes kõigist Iisraeli suguharudest ei ole tulnud koos kogudusega Issanda juurde?„ Sest suur vanne oli pandud selle peale, kes ei tulnud Issanda juurde Mispasse, ja oli öeldud: ”Teda tuleb surmaga karistada!”
6 Ja Iisraeli lapsed kahetsesid oma venda Benjamini ning ütlesid: „Täna on üks suguharu Iisraelist ära raiutud.
7 Kust peaksime leidma naised neile ülejäänutele? Sest me oleme vandunud Issanda juures, et me ei anna oma tütreist ühtegi neile naisteks.”
8 Ja nad küsisid: „Kas on Iisraeli suguharudest keegi, kes ei ole tulnud Issanda juurde Mispasse?” Ja vaata, Gileadi Jaabesist ei olnud ükski tulnud sõjaleeri koguduse juurde.
9 Rahvas loeti ära, ja vaata, seal ei olnud ühtegi Gileadi Jaabesi elanikku.
10 Siis kogudus läkitas sinna kaksteist tuhat meest vapraist poegadest ja käskis neid, öeldes: „Minge ja lööge mõõgateraga maha Gileadi Jaabesi elanikud, ka naised ja väetid lapsed! [1]
11 Tehke nõnda: kõik meesterahvad ja kõik naised, kes tunnevad meesterahva magatamist, hävitage sootuks!” [2]
12 Nad leidsid Gileadi Jaabesi elanike hulgast nelisada tüdrukut, kes olid neitsid, kes ei olnud meest tunda saanud meesterahvast magatades; ja nad tõid need leeri Siilosse, mis on Kaananimaal.
13 Siis terve kogudus läkitas käskjalad ja käskis rääkida benjaminlastega, kes olid Rimmoni kaljul, ja kuulutada neile rahu.
14 Ja benjaminlased tulid siis tagasi ja nad andsid neile naisteks need, kes olid jäetud elama Gileadi Jaabesi naiste hulgast; aga neist ei jätkunud neile.
15 Ja rahvas kahetses Benjamini, sest Issand oli teinud lünga Iisraeli suguharudesse.
16 Ja koguduse vanemad ütlesid: „Kust peaksime leidma naised neile ülejäänutele? Sest naised on Benjaminist hävitatud.”
17 Ja nad ütlesid: „Benjamini pääsenute omand on ju alles ja Iisraelist ei tohi kustutada ühtegi suguharu.
18 Me ise aga ei või anda neile naisi oma tütreist.„ Sest Iisraeli lapsed olid vandunud, öeldes: „Neetud olgu, kes annab Benjaminile naise!”
19 Siis nad ütlesid: „Vaata, igal aastal on Issanda püha Siilos, mis on põhja pool Peetelit, päikesetõusu pool Peetelist üles Sekemisse minevat maanteed, ja lõuna pool Leboonat.”
20 Ja nad käskisid benjaminlasi, öeldes: „Minge ja varitsege viinamägedes
21 ja vaadake, ja vaata, kui Siilo tütred tulevad ringtantsu tantsima, siis tulge viinamägedest välja ja haarake endile igamees oma naine Siilo tütarde hulgast ja minge Benjamini maale!
22 Ja kui nende isad või vennad tulevad meiega riidlema, siis ütleme neile: Olge neile armulised meie pärast, sest me pole sõjas igaühele naist võtnud. Teie ei ole ju ka andnud neid neile, muidu oleksite nüüd ise süüdlased!”
23 Ja benjaminlased tegid nõnda ning võtsid tantsijate hulgast naisi vastavalt oma arvule, röövides need; siis nad läksid ja tulid tagasi oma pärisosale, ehitasid linnad üles ja elasid neis.
24 Siis Iisraeli lapsed läksid sealt ära, igaüks oma suguharu ja suguvõsa juurde; igaüks läks sealt oma pärisosale.
25 Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.