1 Ja Olovernes ütles temale: „Ole julge, naine, ära karda oma südames, sest mina ei ole kurja teinud ühelegi inimesele, kes on tahtnud teenida Nebukadnetsarit, kogu maailma kuningat!
2 Kui nüüd sinu rahvas, kes elab mäestikus, ei oleks mind põlanud, siis ei oleks ma tõstnud oma oda nende vastu. Jah, nad ise on seda endale teinud!
3 Ja nüüd ütle mulle, miks sa oled nende juurest põgenenud ja meie juurde tulnud? Tõepoolest, sa oled tulnud, et pääseda! Ole julge, sa elad täna öösel ja edaspidigi!
4 Sest keegi ei tee sulle kurja, vaid sind koheldakse hästi, nagu on kohane minu isanda, kuningas Nebukadnetsari sulastele.”
5 Siis ütles Juudit temale: „Kuule oma teenija sõnu ja luba oma orjatari kõnelda sinu ees! Täna öösel ma ei kuuluta oma isandale valet.
6 Ja kui sa teed oma orjatari sõnade järgi, siis teeb Jumal sinu läbi ühe suure teo, ja minu isanda kavatsused ei lähe tühja.
7 Sest nii tõesti, kui elab Nebukadnetsar, kogu maailma kuningas, ja nii tõesti, kui kestab tema valitsus, tema, kes sind on läkitanud õnnelikuks tegema iga hingelist: mitte ainult inimesed ei teeni teda sinu läbi, vaid ka metsloomad, kariloomad ja taeva linnud elavad sinu võimsuse tõttu Nebukadnetsari ja kogu tema suguvõsa valitsuse all.
8 Sest me oleme kuulnud sinu tarkusest ja sinu meelekindlusest, ja kogu maailm teab, et kogu kuningriigis oled sina üksi tubli, taibukas ja imetlusväärne sõjapidamises.
9 Mis nüüd puutub kõnesse, mille Ahior pidas sinu nõukogus, siis ka meie oleme tema sõnu kuulnud, sest Betuulia mehed jätsid ta elama, ja ta jutustas neile kõik, mis ta sinu ees oli rääkinud.
10 Sellepärast, käskija isand, ära jäta tähele panemata tema sõna, vaid võta see südamesse, kuna see on tõsi! Sest meie rahvast ei karistata ja mõõk ei ahista neid, kui nad ei tee pattu oma Jumala vastu.
11 Aga et mu isand nüüd ei peaks taganema ja tühjade kätega jääma, vaid et surm langeks nende peale, siis on neid vallanud patt, millega nad vihastavad oma Jumalat, niipea kui nad teevad seda, mis ei ole lubatud.
12 Kuna neil on toit lõppenud ja vesi otsakorral, siis on nad otsustanud minna oma loomade kallale, ja kõike, mida Jumal oma käskudes on neid keelanud süüa, nad tahavad toiduks tarvitada.
13 Ja vilja uudseannid ning veini ja õli kümnised, mis on pühitsetud ja talletatud Jeruusalemmas meie Jumala palge ees seisvaile preestreile, on nad käskinud ära tarvitada, ehkki mitte ühelgi rahva seast ei ole luba neid kätegagi puudutada.
14 Ka on nad läkitanud saadikud Jeruusalemma - sest needki, kes elavad seal, on teinud sedasama -, et nõutada endale luba Suurkohtult.
15 Niipea kui see saab neile teatavaks ja nad teevad selle järgi, antakse nad samal päeval sinule hävitamiseks.
16 Sellepärast mina, sinu teenija, kui ma kõike seda teada sain, jooksin ära nende juurest, ja Jumal läkitas mind tegema koos sinuga tegusid, mida imetleb kogu maailm, igaüks, kes neist kuuleb.
17 Sest sinu teenija on jumalakartlik ning teenib ööd ja päevad taeva Jumalat. Nüüd jään ma sinu juurde, mu isand, aga öösiti tahab su teenija minna välja orgu Jumalat paluma. Küll tema ütleb mulle, millal nad oma patte on teinud.
18 Siis ma tulen ja teatan sinule. Ja sina lähed välja kogu oma sõjaväega ning mitte ükski neist ei suuda sulle vastu panna.
19 Ma viin sind läbi Juudamaa, kuni sa jõuad Jeruusalemma alla ja ma panen sinu trooni selle keskele. Ja sina ajad neid nagu lambaid, kellel ei ole karjast, ja koergi ei liiguta keelt sinu vastu. Sest seda on mulle ennustatud ja kuulutatud ning mind on läkitatud seda sulle ütlema.”
20 Need sõnad meeldisid Olovernesele ja kõigile tema sulastele, ja nad imetlesid tema tarkust ning ütlesid:
21 „Ühest maailma äärest teiseni ei ole ühtki teist niisugust ilusa näo ja targa kõnega naist!”
22 Olovernes ütles temale: „Jumal on hästi teinud, läkitades sind rahva ette, et meile tuleks võit, aga neile, kes põlgavad minu isandat, hukatus.
23 Ja nüüd: ilus oled sa välimuselt ja su sõnad on head. Kui sa teed, nagu oled rääkinud, siis on sinu Jumal minu Jumal, ja sa hakkad elama kuningas Nebukadnetsari kojas ning saad kuulsaks kogu maal.”