1 Ja Issand rääkis Moosesega Siinai mäel, öeldes:
2 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete maale, mille mina teile annan, siis maa puhaku Issanda auks!
3 Kuus aastat külva oma põldu ja Kuus aastat nopi oma viinamäge ja korista maa saaki,
4 aga seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, puhkus Issanda auks: sa ei tohi külvata oma põldu ega noppida oma viinamäge! [2]
5 Ära lõika pärast su lõikust isevõrsunud vilja ja ära nopi hoolduseta kasvanud viinamarju! See olgu maale puhkeaastaks!
6 Aga maa puhkeaja vili võib olla teile toiduks: sinule, su sulasele ja teenijale, su päevilisele ja majalisele, kes elab võõrana su juures.
7 Ka su karjale ja metsloomadele, kes su maal on, olgu toiduks kogu selle saak!
8 Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.
9 Siis lase seitsmenda kuu kümnendal päeval kõlada sarvehäält: lepituspäeval kõlagu sarv kogu maal!
10 Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.
11 Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud viinamarju!
12 Sest juubeliaasta olgu teile püha: sööge põllult, mida see ise kannab!
13 Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale!
14 Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake!
15 Osta oma ligimeselt, arvestades aastaid pärast juubeliaastat; tema müügu sulle, arvestades saagiaastaid:
16 seevõrra kui aastaid on rohkem, suurenda oma ostuhinda, ja seevõrra kui aastaid on vähem, vähenda oma ostuhinda, sest ta peab sulle müüma saagi kohaselt.
17 Ükski ärgu tüssaku oma ligimest, vaid kartku oma Jumalat, sest mina olen Issand, teie Jumal!
18 Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada!
19 Maa annab siis teile vilja ja te sööte küllastuseni ning elate seal julgesti.
20 Ja kui te küsite: Mida me sööme seitsmendal aastal? Vaata, me ei tohi külvata ega koristada oma saaki,
21 siis ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.
22 Ja kui te külvate kaheksandal aastal, siis on teil veel süüa tunamullusest saagist kuni üheksanda aastani: seni kui jõuab selle saak, on teil süüa vana.
23 Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures! [1]
24 Aga kogu maal, mis on teie valduses, laske maad lunastada!
25 Kui su vend jääb kehvaks ja müüb midagi oma maaomandist, siis tulgu lunastama see, kes temale on kõige lähem, ja lunastagu, mida ta vend on müünud!
26 Kui kellelgi ei ole lunastajat, aga ta enese jõud lubab ja ta hangib nii palju, kui lunastuseks on tarvis,
27 siis ta arvestagu aastaid müügist alates ja andku rohkem makstud osa tagasi mehele, kellele ta müüs, ja ta mingu taas oma maaomandile!
28 Aga kui ta jõud ei suuda hankida nii palju, kui tasumiseks on tarvis, siis jäägu see, mis ta on müünud, ostja kätte kuni juubeliaastani; aga juubeliaastal saagu see vabaks ja tema mingu tagasi oma maaomandile!
29 Kui keegi müüb eluhoone müüriga ümbritsetud linnas, siis olgu tal lunaõigus aasta jooksul müügist arvates; tal olgu lunaõigus kogu aasta!
30 Aga kui seda ei lunastata, enne kui kogu aasta on möödunud, siis peab koda, mis on müüriga ümbritsetud linnas, jääma jäädavalt selle ostjale ja tema tulevastele põlvedele, ilma et see juubeliaastal saaks vabaks.
31 Aga kodasid külades, millel ei ole müüre ümber, loetagu põllumaale kuuluvaiks: need on lunastatavad ja juubeliaastal tagasiantavad.
32 Ja leviitide linnade, kodade kohta nende omandiks olevais linnades, kehtib see: leviitidel olgu igavene lunaõigus!
33 Kui keegi leviitidest ei lunasta müüdud koda linnas, kus on nende omand, siis tuleb see ometi loovutada juubeliaastal, sest kojad leviitide linnades on nende omandiks Iisraeli laste keskel.
34 Ja nende linnade ümbruse karjamaad ärgu müüdagu, sest see on nende igavene pärandus!
35 Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda, ta elagu su juures nagu võõras või majaline!
36 Sa ei tohi temalt võtta renti ega vahekasu, vaid karda oma Jumalat ja lase oma vennal elada enda juures!
37 Ära anna temale oma raha rendi peale ja ära anna oma toitu vahekasu eest!
38 Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et anda teile Kaananimaa ja olla teile Jumalaks!
39 Kui su vend su kõrval jääb kehvaks ja müüb ennast sulle, siis sa ei tohi tema peale panna orjatööd,
40 vaid ta olgu su juures nagu palgaline, nagu majaline; ta teenigu sind kuni juubeliaastani!
41 Siis ta võib ära minna su juurest, tema ja ta lapsed koos temaga, et ta saaks tagasi oma suguvõsa juurde ja tuleks jälle oma isade maaomandile.
42 Sest nemad on minu sulased, keda ma tõin ära Egiptusemaalt; neid ei tohi müüa, nagu orje müüakse!
43 Sa ei tohi teda valitseda vägivallaga, vaid karda oma Jumalat!
44 Aga kes peavad saama sulle orjaks ja orjatariks, need ostke ümberkaudsete rahvaste hulgast orjaks ja orjatariks!
45 Nõndasamuti võite osta ka oma majaliste laste hulgast, kes elavad võõraina teie juures, samuti nende sugulaste hulgast, kes on teie juures, keda nad teie maal on sünnitanud; need saagu teie pärisomandiks,
46 need omandage oma laste jaoks pärast teid päritavaks omandiks; neile võite orjuse igaveseks peale panna, aga teie vendade, Iisraeli laste hulgas ärgu ükski valitsegu teise üle vägivallaga!
47 Kui su juures oleva võõra või majalise jõud hakkab kandma, aga su vend tema juures jääb kehvaks ja ta müüb ennast võõrale, kes su juures on majalisena või on võõra suguvõsa järeltulija,
48 siis jäägu temale pärast enese müümist lunaõigus: teda lunastagu üks ta vendadest,
49 või lunastagu teda ta lell või lellepoeg või keegi ta suguvõsa lähemaist veresugulastest, või kui ta jõud kannab, siis ta lunastagu ennast ise!
50 Ta arvestagu koos sellega, kes tema ostis, aega aastast, mil ta ennast temale müüs, kuni juubeliaastani, et ta müügiraha jaotuks aastate arvuga; tema juures olemist peetagu päevilise ajaks!
51 Kui veel palju aastaid on üle jäänud, siis ta maksku neile vastavalt oma lunahind tagasi rahast, mille eest ta osteti!
52 Aga kui juubeliaastani on vähe aastaid üle jäänud, siis arvestatagu temale ta maksta olev lunahind vastavalt ta oldud aastaile!
53 Ta olgu tema juures nagu päeviline aastast aastasse; sinu silma ees ta ei tohi tema üle vägivallaga valitseda!
54 Aga kui teda sel viisil ei lunastata, siis ta saagu juubeliaastal vabaks, tema ja ta lapsed koos temaga,
55 sest Iisraeli lapsed on minu sulased; minu sulased on need, keda ma tõin ära Egiptusemaalt. Mina olen Issand, teie Jumal!