1 Siis tuli varisere ja kirjatundjaid Jeruusalemmast Jeesuse juurde ja need ütlesid: [1] [2]
2 „Miks sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust? Sest nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma.”
3 Aga tema kostis ja ütles neile: „Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast?
4 Sest Jumal on öelnud: sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!
5 Kuid teie ütlete, kes iganes isale või emale ütleb: ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on õigus minult saada! see ei tarvitse oma isa või ema austada.
6 Sellega te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast.
7 Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes:
8 see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel;
9 ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!”
10 Ja ta kutsus rahva enese juurde ning ütles neile: „Kuulge ja mõistke! [3]
11 Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest.”
12 Siis astusid tema jüngrid ta juurde ja ütlesid temale: „Kas sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?”
13 Aga tema kostis ning ütles: „Iga taim, mida mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja. [4]
14 Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!” [5] [6]
15 Siis kostis Peetrus ja ütles temale: „Seleta meile see võrdum!”
16 Jeesus ütles: „Kas teiegi veel ei saa aru?
17 Eks te mõista, et kõik, mis suust sisse läheb, läheb kõhtu ja väljub eri paika.
18 Aga mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese.
19 Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget.
20 Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”
21 Ja Jeesus tuli sealt ära ning läks Tüürose ja Siidoni rajadesse. [7]
22 Ja vaata, neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles talle: „Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti.” [8] [9] [10] [11]
23 Aga ta ei vastanud temale sõnagi. Siis tema jüngrid astusid ta juurde, palusid teda ning ütlesid: „Saada ta ära, sest ta kisendab meie taga!”
24 Ent tema kostis ning ütles: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!” [12]
25 Kuid naine tuli, kummardas teda ning ütles: „Issand, aita mind!”
26 Aga tema kostis ning ütles: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerakeste ette!” [13]
27 Siis ütles naine: „Jah, Issand, ometigi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!”
28 Siis kostis Jeesus ning ütles temale: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Ja tema tütar sai terveks sestsamast tunnist. [14]
29 Ja Jeesus läks sealt ära ja tuli Galilea mere äärde; ja ta läks mäele ja istus sinna.
30 Ja tema juurde tuli palju rahvast, tuues enesega ühes jalutuid, vigaseid, pimedaid, keeletuid ja palju teisi; ja nad heitsid need tema jalge ette. Ja ta tegi nad terveks,
31 nii et rahvas pani imeks, nähes keeletuid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutuid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.
32 Ja Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on meel hale rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud minu juures ja neil ei ole midagi süüa; ma ei taha lasta neid ära minna ilma söömata, et nad teel ei nõrkeks.” [15]
33 Siis ütlesid ta jüngrid temale: „Kust me võtame kõrbes nii palju leibu, et nii hulga rahva kõhud täita?”
34 Ja Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse, ja pisut kalu.”
35 Siis ta käskis rahva maha istuda.
36 Ja ta võttis need seitse leiba ja kalad, tänas, murdis ning andis jüngrite kätte ja jüngrid andsid rahvale.
37 Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis; ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi seitse korvitäit.
38 Ent neid, kes olid söönud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.
39 Ja kui ta oli lasknud rahva ära minna, läks ta paati ja tuli Magdala maa-alale.