1 Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja valmistuvad oma voodites kurjaks! Hommiku koites nad teevad seda, sest nende käes on võim!
2 Nad ihaldavad välju ja röövivad need, kodasid, ja võtavad need: nad rõhuvad meest ja ta koda, igaüht ja ta pärisosa!
3 Sellepärast ütleb Jehoova nõnda; Vaata, selle suguvõsa vastu ma kavatsen õnnetust, millest te ei saa oma kaela välja kiskuda; te ei saagi käia püstipäi, sest see aeg on kuri!
4 Sel päeval hakatakse teie kohta ütlema ja tõstetakse kaebekisa: „See on juhtunud,” öeldakse, „me oleme hävitatud sootuks; ta on vahetanud ära mu rahvale kuuluva osa! Tõesti, ta võtab selle minult, ta jagab meie põllud vangistajaile!”
5 Seepärast ei ole sul kedagi, kes heidaks mõõdunööri liisuosaks Jehoova koguduses!
6 „Ärge kuulutage!” kuulutavad nad. „Nõnda ei kuulutata! Teotus ei ulata meieni!”
7 Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu? Kas Jehoova Vaim on kannatamatu? Või on ta teod seesugused? Eks tee mu sõnad head sellele, kes sirgelt käib?
8 Aga te tõusete mu rahva vastu nagu vaenlased, te kisute sõjasaagiks mantli kuue pealt aimduseta möödujailt, sõjast loobujailt!
9 Te ajate ära mu rahva naised nende mugavaist kodadest, te võtate nende lastelt mu hiilguse igaveseks!
10 Tõuske ja minge ära, sest see pole puhkepaik hävitava roojasuse tõttu; ja see on valus hävitus!
11 Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: „Mina kuulutan sulle viinast ja vägijoogist!” siis oleks ta küll sellele rahvale prohvetiks!
12 Ma tahan sind, Jaakob, koguda tervikuna, ma tahan korjata Iisraeli jäägi; ma panen nad ühte nagu lambad tarasse, otsekui karja oma karjamaale - inimesi on kubinal! [1]
13 Ja nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja! Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Jehoova!