1 Kuulge ometi, mida ütleb Jehoova: tõuse ja riidle mägede ees, ja künkad kuulgu su häält!
2 Kuulge Jehoova riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Jehooval on oma rahvaga riid ja ta tahab käia Iisraeliga kohut:
3 mu rahvas, mida olen ma sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle!
4 Jah, ma tõin sind Egiptusemaalt ja lunastasin orjusekojast! Ma läkitasin su ette Moosese, Aaroni ja Mirjami!
5 Mu rahvas, tuleta ometi meelde Baalaki, Moabi kuninga kavatsust ja Bileami, Beori poja vastust temale, ja mis sündis Sittimist Gilgalini, et sa mõistaksid Jehoova õiglasi tegusid!
6 Millega pean ma tulema Jehoova ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? [1]
7 Ons Jehooval hea meel tuhandeist jääradest, kümneist tuhandeist õlijõgedest? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?
8 Tema on andnud sulle teada, inimene, mis hea on! Ja mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga? [2]
9 Jehoova hääl hüüab linnale - tark on karta sinu nime! - Kuulge, suguharu ja linna kogudus!
10 Kas ma saan unustada õela koda, ülekohtu varandusi ja nappi, kirutud vakka?
11 Kas ma peaksin õigeks mõistma väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures?
12 Selle linna rikkad on täis vägivalda, elanikud räägivad valet ja neil on kaval keel suus!
13 Seepärast olen minagi hakanud sind lööma, su pattude pärast laastama!
14 Sa sööd, aga sa ei küllastu ja su kõht jääb tühjaks! Sa paned küll kõrvale, kuid ei saa päästa, ja mida sa päästadki, selle ma annan mõõga kätte!
15 Sa külvad, aga ei saa lõigata; sa sõtkud õlimarju, aga ei saa ennast õliga võida; ja sa sõtkud marjamahla, aga ei saa viina juua!
16 Sest sa paned tähele Omri seadlusi ja kõiki Ahabi soo tegusid; te käite nende nõu järgi, selleks et peaksin sind tegema õudseks ja su elanikud pilkealuseiks! Te peate kandma rahvaste teotamist!