1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Ütle Eleasarile, preester Aaroni pojale, et ta võtaks suitsutuspannid tuleasemelt, ja pillu tuli laiali, sest need on saanud pühaks,
3 nende patuste suitsutuspannid, nende hinge hinna eest! Neist valmistatagu taotud plaate altari katteks, sest nad tõid need Issanda ette ja nõnda said need pühaks. Need olgu hoiatusmärgiks Iisraeli lastele!”
4 Ja preester Eleasar võttis vasksuitsutuspannid, mis põlenud mehed olid toonud, ja need taoti altari katteks,
5 meeldetuletuseks Iisraeli lastele, et ükski võõras, kes ei ole Aaroni soost, ärgu liginegu süütama suitsutusrohtu Issanda ees, et ei juhtuks nõnda nagu Korahi ja tema jõuguga, mida Issand temale oli kuulutanud Moosese läbi.
6 Aga järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: „Te olete tapnud Issanda rahva!”
7 Aga kui kogudus kogunes Moosese ja Aaroni vastu ja nad pöördusid kogudusetelgi poole, vaata, siis kattis seda pilv ja Issanda auhiilgus ilmutas ennast.
8 Siis Mooses ja Aaron läksid kogudusetelgi ette.
9 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10 „Minge ära selle koguduse keskelt ja ma hävitan nad silmapilkselt!” Siis nad heitsid silmili maha.
11 Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta suitsutuspann, pane selle peale suitsutusrohtu ja vii kiiresti koguduse juurde ning toimeta nende eest lepitust, sest Issandalt on lähtunud vihahoog, nuhtlus on alanud!”
12 Ja Aaron tegi, nagu Mooses käskis, ja jooksis koguduse keskele, ja vaata, nuhtlus oli rahva seas juba alanud. Ta pani suitsutusrohtu pannile ja toimetas rahva eest lepitust.
13 Ja kui ta seisis surnute ja elavate vahel, pandi nuhtlusele piir.