1 Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2 Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
3 Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
4 Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5 Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6 Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7 Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8 Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga. [1]
9 Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
10 Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
11 Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12 Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13 Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14 Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
15 Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16 Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17 Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18 Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust. [2]
19 Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20 Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21 Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22 Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23 Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24 Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25 Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee. [3]
26 Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27 Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28 Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29 Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30 Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31 Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32 Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja. [4]
33 Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt. [5]