1 Poeg, kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
2 Juhi oma südant ja pea vastu ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
3 Jää Issanda juurde ja ära tagane, et sa lõpuks saaksid suureks!
4 Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu ja ole kannatlik alanduse ajal!
5 Sest kulda katsutakse läbi tules ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
6 Usu teda, ja ta võtab sind vastu, õgvenda oma teid ja looda tema peale!
7 Teie, kes Issandat kardate, oodake tema halastust ja ärge põigelge, et te ei langeks!
8 Teie, kes Issandat kardate, uskuge temasse ja teie tasu ei jää tulemata!
9 Teie, kes Issandat kardate, lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
10 Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse? Või kes on püsinud tema kartuses ja on siis maha jäetud? Või kes on teda appi hüüdnud ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
11 Sest Issand on kaastundlik ja halastaja, ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
12 Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed!
13 Häda ükskõiksele südamele! Et ta ei usu, siis teda ei kaitsta.
14 Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse! Mida te teete, kui Issand tuleb nuhtlema?
15 Kes Issandat kardavad, ei jäta tähele panemata tema sõnu, ja kes teda armastavad, püsivad tema teedel.
16 Kes Issandat kardavad, otsivad, mis temale on meelepärane, ja kes teda armastavad, neile on küllalt Seadusest.
17 Kes Issandat kardavad, valmistavad oma südant ja alandavad tema ees oma hinge:
18 „Meie tahame langeda Issanda kätte, aga mitte inimeste kätte, sest nõnda suur kui on ta ise, on ka tema halastus.”