1 Aga sina, meie Jumal, oled hea, aus ja pikameelne ning valitsed kõike halastusega.
2 Sest kui me ka pattu teeme, oleme ometi sinu omad, tundes sinu väge. Meie aga ei taha pattu teha, teades, et meid arvatakse sinu omaks.
3 Sest arusaamine sinust on täielik õigeksmõistmine, ja sinu väe tundmine on surematuse juur.
4 Sest meid ei ole eksitanud inimeste kurikaval leiutis ega maalija viljatu vaev: kirevate värvidega määritud kuju,
5 mille nägemine äratab rumala himu, nõnda et hakatakse ihaldama surnud kuju hingetut olemust.
6 Kurja armastajad ja tühise lootuse väärilised on niihästi nende valmistajad kui ka ihaldajad ja austajad.
7 Sest ka potissepp sõtkub suure vaevaga pehmet savi ja vormib iga riista meie tarbeks. Ent samast savist vormib ta niihästi astjad, mis määratud puhtaiks toimetusiks, kui ka vastupidiseiks - kõik selsamal viisil. Aga milleks igaüht neist tarvis on, otsustab potissepp.
8 Ja kurjasti kasutatud vaevaga vormib ta samast savist võimetu jumala, tema, kes ise äsja on maamullast sündinud ja peagi läheb jälle sinna, millest ta on võetud, kui laenuks antud hing tagasi nõutakse.
9 Temale ei teegi muret see, et ta peab hääbuma, ega see, et temal on üürike elu, vaid ta võistleb hõbe- ja kullasseppadega, matkib vasevalajaid ja loeb enesele auks, et ta pettekujusid valmistab.
10 Tema süda on tuhk ja tema lootus on mullast tühisem, tema elu on vähem väärt kui savi,
11 sellepärast et ta ei tunne seda, kes tema on loonud, kes on temasse puhunud teovõimsa hinge ja sisendanud elava vaimu,
12 vaid ta arvab, et meie elu on mäng, ja meie olemine kasutoov turupäev. „Sest,” nii ta ütleb, „on ometi vaja kasu saada, kas või kurjast.”
13 Seesugune teab ju ise paremini kui kõik muud, et ta pattu teeb, valmistades muldsest ainest hapraid riistu ja nikerdatud kujusid.
14 Aga nad kõik on rumalamad ja haletsusväärsemad kui lapse hing, need sinu rahva vaenlased, kes teda on rõhunud.
15 Sest nad on pidanud jumalaiks kõiki paganlikke ebajumalakujusid, millel ei ole silmi nägemiseks, ei ninasõõrmeid õhu hingamiseks, ei kõrvu kuulmiseks, ei kätel sõrmi kompamiseks; ja nende jalad ei kõlba kõndimiseks.
16 Sest need on inimese tehtud, vaimu laenukssaanu on need kujundanud. Aga ükski inimene ei suuda ometi valmistada Jumalat, kui see ka oleks ainult tema enesega sarnane.
17 Kui surelik saab ta ju oma ülekohtuste kätega valmistada ainult surnut. Sest tema ise on ometi parem kui need, keda ta austab: tema ise ju elab, need aga mitte.
18 Nad koguni austavad vastikuid loomi, kes teistega võrreldes on oma rumaluse tõttu veel armetumad.
19 Kes ei ole ka nii ilusad, et nad meeldiksid, nagu muidu loomi nähes sünnib. Ei, need on jäänud ilma Jumala heakskiidust ja õnnistusest.