1 Sel päeval on Taaveti sool ja Jeruusalemma elanikel avatud allikas patu ja roojuse vastu!
2 Ja sel päeval, ütleb vägede Jehoova, ma kaotan maalt ebajumalate nimed ja enam neid ei tuletata meelde! Ka prohvetid ja roojasuse vaimu ma ajan maalt ära!
3 Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja ema, kes teda on sünnitanud: „Sa ei või jääda elama, sest sa räägid valet Jehoova nimel!” Ja ta isa ja ema, kes teda on sünnitanud, pistavad ta läbi tema ennustamise pärast!
4 Ja sel päeval iga prohvet häbeneb oma nägemust, kui ta on ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,
5 vaid ütleb: „Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld on mu omand alates mu noorusest!”
6 Ja kui temalt küsitakse: „Mis haavad need su rinnas on?” siis ta vastab: „Need löödi mulle mu sõprade kojas!” [1]
7 Mõõk, tõuse mu karjase kallale, mu kaaslase kallale, ütleb vägede Jehoova! Ma löön karjast ja lambad pillutatakse, ma pööran oma käe karjapoiste vastu! [2]
8 Ja nõnda sünnib kogu maal, ütleb Jehoova: sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele!
9 Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda! Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale! Mina ütlen: „See on minu rahvas!” Ja tema ütleb: „Jehoova, minu Jumal!” [3]