1 Ennustus: „Jehoova sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus, sest Süüria linnad kuuluvad Jehoovale, nagu kõik Iisraeli suguharudki,
2 ka Hamat, mis on selle piiril, Tüüros ja Siidon, kuigi need on väga targad!
3 Tüüros on enesele ehitanud kaitsevalli, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori!
4 Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja ta ise hävib tules!
5 Askelon näeb seda ja kardab, ka Assa, ja väriseb väga; samuti Ekron, sest ta lootus muutub häbiks! Assast hukkub kuningas ja Askelonis ei elata enam!
6 Asdodis hakkavad elama värdjad ja ma kaotan vilistide kõrkuse!
7 Ma kõrvaldan ta suust vere ja ta hammaste vahelt jäledused: temastki jääb jääk meie Jumalale, temastki saab nagu üks Juuda tuhatkond ja Ekron on võrreldav jebuuslastega!
8 Ma löön leeri üles oma koja kaitseks, minejate ja tulijate pärast, et rõhuja ei tuleks enam neile kallale, sest nüüd ma olen seda näinud oma silmaga!
9 Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas! [1]
10 Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja Jeruusalemmast hobused, sõjaammudki hävitatakse! Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni!
11 Ja sulle: Sinu lepinguvere pärast ma vabastan su vangid august, kus pole vett!
12 Pöörduge tagasi hulganisti, lootusrikkad vangid, ma kuulutan ka täna: ma tasun sulle kahekordselt!
13 Sest ma vinnastan enesele Juuda nagu ammu, panen Efraimi nooleks peale! Ja ma õhutan su pojad, Siion, sinu poegade kallale, Jaavan! Ma teen sind kangelase mõõga sarnaseks!
14 Siis ilmub Jehoova nende kohale ja tema nool väljub nagu välk; ja Issand Jehoova puhub sarve ning tuleb lõunatormides!
15 Vägede Jehoova kaitseb neid, tema lingukivid purevad liha, joovad verd nagu viina ja täituvad otsekui piserdusnõu, otsekui altari nurgad!
16 Ja Jehoova, nende Jumal, päästab nad sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal!
17 Tõesti, kui hea ja ilus see on! Vili kosutab noori mehi ja viinamarjamahl neitseid! [2]