| Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 10 | Indeks | Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 12 |
1 Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse. [1]
2 Aga ma kiidan teid, vennad, et te kõiges tuletate mind meelde ja peate mu seadmisi, nõnda nagu ma need teile olen andnud.
3 Aga ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea. [2]
4 Iga mees, kes palvetab või prohvetlikult räägib kaetud peaga, häbistab oma pead.
5 Aga iga naine, kes palvetab või prohvetlikult räägib katmata peaga, häbistab oma pead, sest see on otse sama, kui oleks tema pea paljaks aetud.
6 Sest kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku ta ka juuksed maha. Aga et naisel on häbiks juukseid lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku oma pea.
7 Mehel ei ole tarvis oma pead katta, sest tema on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8 Sest mees ei ole naisest, vaid naine on mehest.
9 Meest ei loodud ka mitte naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.
10 Sellepärast peab naisel olema pea peal meelevallatunnus inglite pärast.
11 Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas.
12 Sest otsekui naine mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13 Otsustage iseenestes, kas naisele kõlbab katmata peaga paluda Jumalat.
14 Eks ju loodus ise teid õpeta, et mehele on häbiks kanda pikki juukseid;
15 ent naisele, kui ta kannab pikki juukseid, on see auks; sest pikad juuksed on temale antud liniku eest.
16 Aga kui keegi on tülinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte Jumala kogudustel.
17 Aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.
18 Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on lõhesid eneste keskel, ja osalt ma usun seda.
19 Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seast on püsivad katsumistes.
20 Kui te nüüd kokku tulete, siis ei ole Issanda õhtusöömaaja pidamist;
21 sest sööma asudes võtab igaüks enne iseenese toidu ära, ja mõni jääb ilma ja mõni joob liiaks.
22 Kas teil ei ole kodasid, kus te võite süüa? Või kas põlgate Jumala kogudust ja teete häbi neile, kellel ei ole midagi? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma ei kiida teid! [3]
23 Sest mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud, et Issand Jeesus sel ööl, mil ta ära anti, võttis leiva [4]
24 ja tänas ja murdis ning ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” [5] [6]
25 Samuti ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, minu mälestuseks!” [7]
26 Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!
27 Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatult, sellel on Issanda ihust ja verest süüd.
28 Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast;
29 sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.
30 Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.
31 Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie üle ei mõistetaks kohut;
32 aga kui meie üle kohut mõistetakse, siis Issand karistab meid, et meid ühes maailmaga hukka ei mõistetaks.
33 Seepärast, mu vennad, kui te kokku tulete sööma, siis oodake üksteist.
34 Kui keegi on näljane, söögu kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen.
| Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 10 | Indeks | Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 12 |