| Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 11 | Indeks | Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 13 |
1 Mis puutub vaimuannetesse, vennad, ei taha ma teid jätta teadmatusse.
2 Te teate, et alles paganad olles te käisite keeletute ebajumalate juures, nõnda nagu teid veeti.
3 Sellepärast ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: „Neetud on Jeesus!” Ja ükski ei või öelda: „Jeesus on Issand!” kui vaid Pühas Vaimus.
4 Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama; [1] [2]
5 ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama.
6 Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõikide sees. [3]
7 Aga igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks.
8 Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu;
9 teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;
10 teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist.
11 Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab. [4]
12 Sest otsekui ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus: [5] [6]
13 sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud. [7]
14 Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid.
15 Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!” kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16 Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse!” kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17 Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine? [8]
18 Aga nüüd Jumal asetaski liikmed, igaühe neist, ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19 Ja kui kõik need oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20 Nüüd aga ongi palju liikmeid, aga üks ihu!
21 Silm ei või öelda käele: „Mulle ei ole sind tarvis” Või jälle pea jalgadele: „Mulle ei ole teid tarvis!”
22 Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad,
23 ja neid, mida me peame autumaiks ihu küljes, katame iseäralise auga, ja liikmeid, millest meil on häbi, me ehime kõige enam;
24 ent meie suursuguseil liikmeil pole seda tarvis. Sest Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et ta sellele, mis on alam, on andnud rohkem au,
25 et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest.
26 Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga.
27 Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed.
28 Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli.
29 Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad?
30 Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse?
31 Aga olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.
| Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 11 | Indeks | Pauluse Esimene kiri korintlastele - Peatükk 13 |