1 Kuningas Nebukadnetsar laskis valmistada kuldkuju, mille kõrgus oli kuuskümmend küünart ja laius kuus küünart; ta laskis selle püstitada Duura orgu Paabeli linnas.
2 Ja kuningas Nebukadnetsar läkitas koguma asehaldureid, ülemaid ja maavalitsejaid, nõunikke, varahoidjaid, kohtunikke, korravalvureid ja kõiki linna ametikandjaid, et need tuleksid kuju pühitsemisele, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.
3 Siis kogunesid asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad, nõunikud, varahoidjad, kohtunikud, korravalurid ja kõik linna ametikandjad kuju pühitsemisele, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada, ja asetusid kuju ette, mille Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.
4 Ja hüüdja hüüdis valjusti: „Teid, rahvad, suguvõsad ja keeled, kästakse:
5 niipea kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, heitke maha ja kummardage kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar on lasknud püstitada!
6 Aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse otsekohe tulisesse ahju!”
7 Seepärast kõik rahvad, suguvõsad ja keeled heitsid maha ja kummardasid kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada, niipea kui kõik rahvad kuulsid sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite ja igasugu mänguriistade häält.
8 Seepeale astus otsekohe esile kaldea mehi ja need süüdistasid juute.
9 Nad hakkasid rääkima ja ütlesid kuningas Nebukadnetsarile: „Kuningas elagu igavesti!
10 Sina, kuningas oled andnud käsu, et iga inimene, kes kuuleb sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, peab heitma maha ja kummardama kuldkuju,
11 aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse tulisesse ahju.
12 On olemas juuda mehi, keda sa oled pannud valitsema Paabeli linna üle: Sadrak, Meesak ja Abednego. Need mehed ei hooli sinust, kuningas, nad ei teeni sinu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!”
13 Siis käskis Nebukadnetsar, vihas ja raevus, tuua Sadraki, Meesaki ja Abednego; ja need mehed toodi kuninga ette.
14 Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: „Kas see on tõsi, Sadrak, Meesak ja Abednego, et teie ei teeni mu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille ma olen lasknud püstitada?
15 Kui te nüüd olete valmis, otsekohe kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen lasknud valmistada, siis on see hea; aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid silmapilkselt tulisesse ahju! Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest!”
16 Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: „Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi!
17 Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!
18 Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!”
19 Siis Nebukadnetsar täitus vihaga ja ta näojume muutus Sadraki, Meesaki ja Abednego pärast; ta kostis ja käskis ahju kütta seitse korda enam kui oli viisiks kütta.
20 Ja ta käskis mõningaid tugevaid mehi oma sõjaväest siduda Sadraki, Meesaki ja Abednego, et heita need tulisesse ahju.
21 Siis seoti need mehed oma kuubede, pükste, mütside ja muu riietusega tükkis ning heideti tulisesse ahju.
22 Et kuninga käsk oli vali ja ahi oli ülemäära köetud, siis tappis tuleleek need mehed, kes Sadraki, Meesaki ja Abednego sinna viisid.
23 Aga need kolm meest, Sadrak, Meesak ja Abednego, langesid seotuina tulisesse ahju.
24 Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: „Kas me ei heitnud kolm seotud meest tulle?” Nad kostsid ja ütlesid kuningale: „Tõepoolest, kuningas!”
25 Tema kostis ja ütles: „Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja samane!”
26 Siis Nebukadnetsar läks tulise ahju ukse juurde, hakkas rääkima ja ütles: „Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!” Siis tulid Sadrak, Meesak ja Abednego tulest välja. [1]
27 Ja asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad ja kuninga nõuandjad kogunesid ning nägid, et tuli ei olnud saanud võimust nende meeste kehade üle; neil ei olnud juuksed peas kõrbenud, nende kuued ei olnud muutnud värvi ja neile ei olnud külge hakanud kõrbelõhna.
28 Nebukadnetsar kostis ja ütles: „Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust, kes andsid pigemini oma ihud kui et teenida ja kummardada mõnd muud jumalat peale nende oma Jumala!
29 Nüüd antakse minu poolt käsk, et igaüks, olgu mis tahes rahvast, suguvõsast ja keelest, kes kõneleb häbematult Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumala kohta, raiutakse tükkideks ja tema koda tehakse rusuhunnikuks, sest ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!”
30 Siis kuningas andis hea põlve Sadrakile, Meesakile ja Abednegole Paabeli linnas.
31 „Kuningas Nebukadnetsar, kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elavad kogu maal: teie rahu olgu suur!
32 Mul on hea meel teha teatavaks tunnustähti ja imetegusid, mis kõrgeim Jumal mulle on teinud!
33 Kui suured on tema tunnustähed ja kui vägevad on tema imeteod! Tema kuningriik on igavene kuningriik ja tema valitsus on põlvest põlve!