1 Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees.
2 Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodis-oleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu. [1]
3 Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need seletaksid mulle unenäo tähenduse. [2]
4 Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea targad ja täheteadlased, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud mulle seletada selle tähendust.
5 Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar minu jumala nime järgi, ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma rääkisin temale unenäo:
6 Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust! Siin on mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!
7 Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur!
8 Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.
9 Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
10 Ma nägin oma pea nägemusis, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla!
11 Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, rabage temalt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad ta alt ja linnud okstelt!
12 Aga tema juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; teda kastetagu taeva kastega ja ühes loomadega olgu tal osa maa rohust.
13 Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle.
14 See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese!”
15 Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle teatavaks teha selle tähendust. Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim!”
16 Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis üheks silmapilguks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!” Beltsassar kostis ja ütles: „Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
17 Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal, [3]
18 millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -
19 see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus maailma ääreni!
20 Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja ühes välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud,”
21 selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:
22 sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab!
23 Ja et kästi puu juur alles jätta, see tähendab: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb!
24 Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest, halastades viletsate peale, et su õnn võiks kesta!”
25 Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
26 Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,
27 kuningas hakkas rääkima ja ütles: „Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?”
28 Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast langes hääl: „Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: sinult võetakse kuningriik,
29 sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab!”
30 Selsamal silmapilgul sai see sõna tõeks Nebukadnetsari kohta ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküüned.
31 „Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve!
32 Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, ja tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: „Mis sa teed?” [4]
33 Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim!
34 Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses!”