1 Iisrael on vohav viinapuu, mis kasvatab oma vilja; mida rohkem on tal vilja, seda rohkem tuleb altareid; mida parem on ta maa, seda ilusamaid sambaid püstitatakse!
2 Nende süda on valelik, nüüd peavad nad kandma karistust: nende altarid purustatakse, nende sambad hävitatakse!
3 Sest nad ütlevad nüüd: „Meil ei ole vaja kuningat! Kuna me ei karda Jehoovat, siis mida saaks kuningaski teha meie heaks?”
4 Nad teevad sõnu, vannuvad valet, sõlmivad lepinguid - aga õigus võrsub otsekui mürkrohi põlluvagudel!
5 Beet-Aaveni vasika pärast kohkuvad Samaaria elanikud; tõesti, selle pärast leinab ta rahvas ja uluvad ta preestrid, et temalt võetakse ta au!
6 Ka see ise viiakse Assurisse, kingituseks suurkuningale! Häbi valdab Efraimi ja Iisrael häbeneb oma ebajumalakuju!
7 Samaaria tehakse vaikseks, ta kuningas on nagu laast vee peal!
8 Aaveni ohvrikünkad, Iisraeli patt, hävitatakse ära; nende altareil kasvavad kibuvitsad ja ohakad! Siis nad ütlevad mägedele: „Katke meid!” ja mäekinkudele: „Langege meie peale!”
9 Alates Gibea päevist oled sa teinud pattu, Iisrael! Sinna on nad jäänud peatuma! Kas Gibeas ei saa neid kätte sõda sõnakuulmatute laste vastu?
10 Ma tulen ja karistan neid, ja nende vastu kogunevad rahvad, kui neid karistatakse nende kahekordse süüteo pärast!
11 Efraim on harjutatud härjavärss kes armastab pahmast tallata; aga mina panen ikke tema kauni kaela peale! Mina rakendan Efraimi: Juuda peab kündma, Jaakob äestama!
12 Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Jehoovat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust!
13 Te olete kündnud õelust, lõiganud ebaõiglust, söönud vale vilja! Sest sa oled lootnud oma vankrite peale, oma paljude kangelaste peale!
14 Seepärast tõuseb su rahva keskel sõjakära ja hävitatakse kõik su kindlustused, nõnda nagu Salman hävitas sõjaajal Beet-Arbeli: emad ühes lastega rebiti tükkideks!
15 Nõnda tehakse teiega, Iisraeli sugu, teie väga suure kurjuse pärast: koiduajal hukkub kindlasti Iisraeli kuningas!