1 Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes - [1]
2 ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid - [2]
3 siis ta lahkus Judeast ja läks Galileasse. [3]
4 Aga tal tuli Samaariast läbi minna.
5 Siis ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile.
6 Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika äärde. Oli arvata kuues tund. [4]
7 Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna mulle juua!” [5]
8 Ent tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma. [6]
9 Siis ütleb Samaaria naine temale: „Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega. [7]
10 Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: anna mulle juua! siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett!” [8] [9] [10] [11]
11 Naine ütleb temale: „Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust sa siis saad selle elava vee? [12]
12 Kas sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?”
13 Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle; [13] [14]
14 aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!” [15] [16] [17]
15 Naine ütleb temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!”
16 Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!” [18]
17 Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: mul ei ole meest!
18 sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti öelnud.” [19]
19 Naine ütleb temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet! [20]
20 Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemmas olevat paik, kus tuleb kummardada!” [21] [22]
21 Jeesus ütleb talle: „Naine, usu mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! [23] [24] [25]
22 Teie kummardate, mida te ei tea; meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt. [26]
23 Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. [27]
24 Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” [28]
25 Naine ütles temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks; kui see tuleb, siis ta kuulutab meile kõik!” [29]
26 Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga räägin, olen see!”
27 Ja seepeale tulid tema jüngrid ja imestasid, et ta naisega kõneles. Siiski keegi ei öelnud: „Mis sa küsid või mis sa räägid temaga?” [30]
28 Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele: [31]
29 „Tulge vaadake inimest, kes mulle on öelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas see ei ole Kristus?” [32]
30 Nad väljusid linnast ja tulid tema juurde.
31 Vaheajal palusid jüngrid teda ning ütlesid: „Rabi, söö!” [33]
32 Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!” [34] [35]
33 Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on temale süüa toonud?”
34 Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö. [36]
35 Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks! [37]
36 Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda.
37 Sest siin on sõna tõsi: üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab!
38 Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud; teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!”
39 Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!” [38]
40 Kui nüüd samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja ta viibis seal kaks päeva.
41 Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma tema sõna tõttu.
42 Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et tema on tõesti maailma Õnnistegija!”
43 Aga kahe päeva pärast tuli ta sealt ära Galileasse. [39]
44 Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal. [40]
45 Kui ta nüüd oli tulnud Galileasse, võtsid galilealased tema vastu, sest nad olid näinud kõike seda, mis ta oli teinud Jeruusalemmas suurel pühal, sest ka nemad olid käinud neil pühil.
46 Siis tuli Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli üks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas. [41]
47 Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, läks ta tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas. [42]
48 Siis Jeesus ütles talle: „Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!”
49 Kuninga ametnik ütles temale: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”
50 Jeesus ütles talle: „Mine, su poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ja läks.
51 Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning ütlesid, et ta poeg elab.
52 Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad ütlesid siis talle: „Eile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!”
53 Siis isa märkas, et see oli sündinud samal tunnil, mil Jeesus talle ütles: „Su poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kõik ta pere.
54 Selle teise tunnustähe tegi Jeesus, kui ta Judeast oli tulnud Galileasse. [43]