1 Aga Jehoova saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd.
2 Ja Joona palus Jehoovat, oma Jumalat kala kõhus
3 ja ütles: „Ma hüüdsin oma kitsikuses Jehoova poole ja tema vastas mulle! Haua sisemuses ma hüüdsin appi, sina kuulsid mu häält!
4 Sest sina heitsid mind sügavusse, merede südamesse; voolus ümbritses mind, kõik su vood ja su lained käisid minust üle!
5 Siis ma mõtlesin: ma olen ära aetud su silma eest! Kas saan veel näha su püha templit?
6 Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, kõrkjad mähkisid mu pead!
7 Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks! Aga sina tõid mu elu hauast üles, Jehoova, mu Jumal!
8 Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Jehoovale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse!
9 Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse!
10 Aga mina tahan ohverdada sinule tänulaulu kõlades! Mida olen tõotanud, seda täidan! Jehoova käes on pääste!”
11 Siis Jehoova käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale.