1 Aga ta vaatas ja nägi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat. [1]
2 Ent ta nägi ka üht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat.
3 Ja ta ütles: „Tõesti ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud!
4 Sest need kõik panid oma küllusest anni, kuid tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli!”
5 Ja kui mõningad rääkisid pühakojast, et see on ilusate kividega ja annetistega ehitud, ütles ta: [2]
6 „Päevad tulevad, et sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
7 Siis küsiti temalt: „Õpetaja, millal see siis sünnib? Ja mis on selle tunnuseks, et see hakkab sündima?” [3] [4]
8 Aga tema ütles: „Katsuge, et teid ei eksitataks; sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: mina olen see! ja: aeg on lähenenud! Ärge minge nende järele! [5] [6]
9 Ja kui te kuulete sõdadest ja mässudest, siis ärge kohkuge; sest see peab enne sündima; aga ots ei ole veel niipea käes!” [7]
10 Siis ta ütles neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu
11 ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku; ja hirmsaid asju on näha ning suuri tunnustähti taeval! [8]
12 Aga enne kõike seda pistavad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära kogudusekodadesse ja vangi, viivad teid kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast. [9] [10]
13 Aga see annab teile juhust tunnistamiseks. [11]
14 Seepärast võtke südamesse, et te enneaegu ei muretseks, mida vastata enda kaitseks.
15 Sest mina annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa panna ega rääkida ükski teie vastaseist.
16 Ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ning sõbrad annavad teid ära ja surmavad mõned teie seast; [12]
17 ja teid vihatakse kõikide poolt minu nime pärast.
18 Aga mitte juuksekarvgi ei saa hukka teie peast!
19 Oma püsivusega kannatustes te päästate oma hinged. [13]
20 Aga kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! [14] [15] [16]
21 Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna. [17]
22 Sest need on kättemaksu päevad, et läheks täide, mis on kirjutatud. [18]
23 Häda käima peal olijaile ja imetajaile neil päevil, sest suur häda on maa peal ja viha selle rahva vastu!
24 Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganrahvaste tallata, kuni paganate ajad täis saavad.
25 Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke ja maa peal on rahvastel ahastus ja nõutu olek mere kohina ja veevoogude pärast. [19]
26 Ja inimesed lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid kõigutatakse.
27 Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega! [20]
28 Aga kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!”
29 Ja ta ütles neile võrdumi: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid! [21] [22]
30 Kui nad juba pakatavad ja te näete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal.
31 Nõnda ka teie: kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal! [23]
32 Tõesti ma ütlen teile, see sugupõlv ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib! [24]
33 Taevas ja maa hävivad, kuid minu sõnad ei hävi mitte! [25]
34 Aga hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt
35 otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad!
36 Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”
37 Ja ta õpetas päeva ajal pühakojas, aga ööseks ta läks välja ning ööbis mäel, mida kutsutakse Õlimäeks. [26]
38 Ja kõik rahvas tuli vara hommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.