1 Ja kui tema pühakojast väljus, ütles üks tema jüngreist temale: „Õpetaja, näe, millised kivid ja millised hooned need on!” [1] [2]
2 Siis Jeesus vastas ja ütles talle: „Kas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
3 Ja kui ta istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid temalt Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas isepäinis: [3]
4 „Ütle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?” [4]
5 Aga Jeesus hakkas neile rääkima: „Katsuge, et keegi teid ei eksitaks! [5]
6 Paljud tulevad minu nimel ning ütlevad: „Mina olen see!” ja eksitavad paljusid.
7 Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis ärge ehmuge; see peab sündima, aga ots ei ole veel käes. [6]
8 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja riik riigi vastu ja maavärisemisi on mõnes paigas ja on näljahädad. Need on valude algus.
9 Aga pidage silmas iseendid: teid antakse ära suurkohtute kätte ja kogudusekodades teid pekstakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette minu pärast neile tunnistuseks. [7] [8]
10 Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi. [9]
11 Aga kui nad teid viivad ja annavad kohtu kätte, ärge muretsege enneaegu, mida teil tuleb rääkida, vaid mis teile antakse sel tunnil, seda rääkige. Sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim. [10]
12 Ja vend annab surma venna ja isa lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja saadavad nad surma. [11]
13 Ja teid vihatakse kõigilt poolt minu nime pärast. Aga kes otsani jääb püsima, see pääseb.
14 Kui te siis näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei peaks seisma - kes seda loeb, see pangu tähele - siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; [12] [13] [14]
15 kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi võtma oma majast,
16 ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube.
17 Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil!
18 Aga paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel.
19 Sest neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi. [15] [16]
20 Ja kui Issand ei lühendaks neid päevi, ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta need päevad lühendanud.
21 Ja kui siis keegi teile ütleb: „Vaata siin on Kristus, vaata seal!” ärge uskuge. [17] [18]
22 Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb, ja need teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid. [19]
23 Aga teie vaadake ette! Mina olen teile kõik ette öelnud.
24 Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust; [20] [21]
25 ja taeva tähed peavad taevast maha langema ja vägesid, mis on taevas, kõigutatakse.
26 Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja auhiilgusega. [22] [23]
27 Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani. [24]
28 Aga viigipuust õppige võrdumit: kui ta oksad on juba pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on lähedal. [25]
29 Nõnda ka teie, kui te näete seda sündivat, teadke, et see on lähedal ukse ees.
30 Tõesti, ma ütlen teile, selle põlve rahvas ei lõpe mitte ära, enne kui see kõik sünnib! [26]
31 Taevas ja maa hävivad, kuid minu sõnad ei hävi mitte! [27]
32 Aga sellest päevast või tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega Poeg, muud kui Isa üksi. [28] [29]
33 Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!
34 Otsekui inimene, kes läks võõrale maale, jättis maha oma koja ja andis oma sulastele meelevalla, igaühele ta töö, ja käskis uksehoidjat valvata,
35 nõnda valvake; sest te ei tea, millal kojaisand tuleb, kas õhtul või kesköö ajal, või kukelaulu ajal või vara hommikul,
36 et ta ei tuleks äkitselt ja ei leiaks teid magavat.
37 Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: valvake!”