1 Mõne päeva pärast läks ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et ta on kodus. [1]
2 Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja ta rääkis neile Jumala sõna.
3 Ja ta juurde tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest. [2]
4 Ja kui nad rahva pärast ei pääsenud teda tooma tema ligi, võtsid nad sealt kohalt, kus ta oli, katuse lahti, tegid augu ja lasksid alla sängi, millel halvatu lamas.
5 Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta halvatule: „Poeg, su patud antakse andeks!”
6 Aga seal istusid mõned kirjatundjad, ja need mõtlesid oma südames: [3]
7 „Mida see räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu võib patte andeks anda kui ainuüksi Jumal?”
8 Ja kohe tundis Jeesus oma vaimus, et nad iseeneses nõnda mõtlevad, ja ütles neile: „Miks te mõtlete seda oma südames? [4]
9 Kumb on kergem, kas öelda halvatule: sulle antakse patud andeks! või: tõuse üles ja võta oma säng ning kõnni?
10 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - ütleb ta halvatule - [5]
11 ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!”
12 Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes, nõnda et kõik ehmusid ja andsid au Jumalale ning ütlesid: „Niisugust asja me pole ilmaski näinud!”
13 Ja ta läks jälle välja mere äärde, ja kõik rahvas tuli tema juurde, ja ta õpetas neid.
14 Ja mööda minnes nägi ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja ta ütleb temale: „Järgi mind!” Ja tema tõusis ja järgis teda. [6]
15 Ja sündis, kui ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tölnereid ja patuseid lauas ühes Jeesuse ja ta jüngritega; sest palju oli neid, kes teda järgisid. [7] [8]
16 Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad tema jüngritele: „Miks ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?” [9]
17 Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles ta neile: „Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!” [10] [11]
18 Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja öeldi temale: „Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?” [12] [13]
19 Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures? Niikaua kui peigmees on nende juures, ei või nad paastuda.
20 Aga päev tuleb, mil peigmees neilt ära võetakse, ja siis, sel päeval, nad paastuvad.
21 Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle küljest lahti, uus vana küljest, ja auk läheb pahemaks. [14]
22 Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub lähkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!”
23 Ja juhtus, et ta ühel hingamispäeval kõndis läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. [15]
24 Ja variserid ütlesid temale: „Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?”
25 Tema ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel, [16]
26 kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja sõi ära vaateleivad, mida ühelgi ei olnud luba süüa kui vaid preestritel, ja andis ka neile, kes olid temaga?”
27 Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast!
28 Nii on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand!”