1 Ja ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi. [1] [2]
2 Ja nad varitsesid teda, kas ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata tema peale.
3 Siis ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse ja astu esile!”
4 Ja ta küsis neilt: „Kas tohib hingamispäeval teha head või kurja, et elu päästa või hukata?” Aga nad jäid vait.
5 Ja ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: „Siruta käsi!” Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks. [3]
6 Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe nõu Heroodese seltsiga Jeesuse vastu, et teda hukata.
7 Aga Jeesus läks ära ühes oma jüngritega mere poole, ja suur rahvahulk järgis teda Galileast ja Judeast, [4]
8 ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju ta tegi, tuli tema juurde.
9 Ja ta ütles oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks ta peale,
10 sest ta tegi terveks paljusid, mistõttu temale peale rõhusid kõik, kellel oli häda, et nad saaksid teda puudutada.
11 Ja rüvedad vaimud, kui nad teda nägid, heitsid maha tema ette, kisendasid ning ütlesid: „Sina oled Jumala Poeg!” [5]
12 Ja ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks teda avalikuks.
13 Ja ta läks üles mäele ja kutsus enese juurde, keda ta tahtis, ja nad tulid ta juurde. [6] [7]
14 Ja ta määras kaksteist, et need oleksid tema juures ja ta võiks neid läkitada kuulutama [8]
15 ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime. [9]
16 Ta määras need kaksteist: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus; [10]
17 ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad; [11]
18 ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast, [12]
19 ja Juudas Iskarioti, kes ta ära andis. [13]
20 Ja ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, nõnda et nad ei saanud leibagi võtta.
21 Ja kui tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja teda kinni võtma, sest nad ütlesid: „Ta on arust ära!” [14]
22 Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab ta välja kurje vaime!” [15] [16]
23 Tema kutsus need enese juurde ja ütles neile võrdumitega: „Kuidas võib saatan välja ajada saatanat? [17]
24 Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei või see kuningriik püsida. [18]
25 Ja kui koda on isekeskis riius, siis ei või see koda püsida.
26 Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei või ta püsida, vaid tal on ots käes!
27 Ükski ei või minna vägeva majasse ja riisuda ta riistu, kui ta enne seda vägevat ei seo. Ja siis ta võib rüüstata tema maja.
28 Tõesti ma ütlen teile, et kõik patud antakse inimlastele andeks, ja Jumala pilkamised, niipalju kui nad iganes on Jumalat pilganud;
29 kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!” [19]
30 Sest nad ütlesid: „Temas on rüve vaim!”
31 Siis tulid tema ema ja vennad ja seisid õues ja läkitasid tema juurde teda kutsuma. [20]
32 Ja rahvas istus ta ümber ja temale öeldi: „Vaata, su ema ja su vennad õues otsivad sind!” [21]
33 Ta vastas neile ning ütles: „Kes on mu ema või mu vennad?” [22]
34 Ja ta vaatas enese ümber nende peale, kes istusid sõõris ta ümber, ning ütles: „Vaata, siin on mu ema ja mu vennad!
35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema!” [23]