1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere äärde. [1]
2 Ja palju rahvast kogunes tema juurde, nii et ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.
3 Ja ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama. [2] [3]
4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee äärde, ja linnud tulid ja sõid selle ära.
5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.
6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.
7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.
8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend. [4]
9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!”
10 Siis jüngrid astusid ta juurde ja ütlesid temale: „Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?” [5]
11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud. [6] [7] [8]
12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on! [9]
13 Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!
14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa! [10]
15 Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!
16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad ja teie kõrvad, et nad kuulevad! [11]
17 Sest tõesti, ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete ega ole kuulnud!
18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast: [12]
19 kui keegi kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee äärde.
20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;
21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatuks.
23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”
24 Teise tähendamissõna esitas ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne. [13]
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.
26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.
27 Aga majaisanda orjad tulid tema juurde ning ütlesid temale: isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?
28 Tema ütles neile: seda on teinud vaenulik inimene. Siis ütlesid orjad temale: kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?
29 Aga tema ütles: ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.
30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks ja lõikuseajal ma ütlen lõikajaile: koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”
31 Teise tähendamissõna ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese samane, mille mees võttis ning külvas oma põllule. [14] [15]
32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”
33 Teise tähendamissõna ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!” [16]
34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
35 et läheks täide, mis on öeldud prohveti kaudu: „Ma avan oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!” [17]
36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid tema juurde ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”
37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.
38 Põld on maailm; hea seeme on kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.
39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on inglid. [18]
40 Otsekui nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.
41 Inimese Poeg läkitab oma inglid ja nemad koguvad tema kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,
42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
43 Siis paistavad õiged nagu päike oma Isa kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!
44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli ja ostis selle põllu. [19]
45 Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, [20]
46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
47 Taas on taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu. [21]
48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.
49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast
50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?„ Nad ütlesid temale: ”Jah!”
52 Siis ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaisanda sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”
53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et ta läks sealt ära.
54 Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on sellel see tarkus ja need vägevad teod? [22] [23]
55 Eks tema ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimetata Maarjaks ja ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks? [24] [25] [26]
56 Ja eks ta õed kõik ole meie juures? Kust siis temale see kõik on tulnud?” [27]
57 Ja nad pahandusid temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!” [28]
58 Ja ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. [29]