1 Tark kohtumõistja õpetab rahvast ja mõistliku valitsus on hästi seatud.
2 Milline on rahva kohtumõistja, sellised on ka tema sulased, ja milline on linna valitseja, sellised on ka kõik selle elanikud.
3 Rumal kuningas hävitab oma rahva, linn ehitatakse aga valitsejate tarkusega.
4 Issandal on meelevald maa üle, ja selle valitsejaks ta äratab tubli mehe õigel ajal.
5 Mehe edukus on Issanda käes ja tema annab ametikandjale aupaiste.
6 Ära ole ligimese peale vihane mitte ühegi kuriteo pärast ja vägivallategudele ära vasta!
7 Ülbus on vihatav Issanda ja inimeste ees ja ülekohus on patt mõlemate meelest!
8 Valitsusvõim läheb rahvalt rahvale ülekohtu, vägivalla ja saamahimu pärast.
9 Miks suurustab põrm ja tuhk, tema, kelle sisikond lüüakse segi juba ta eluajal?
10 Pikaldane haigus pilkab arsti: täna kuningas, homme surnud.
11 Sest kui inimene sureb, siis on tema pärisosaks roomajad, metsloomad ja ussid.
12 Ülbuse alguseks on inimese taganemine Issandast ja tema südame loobumine oma Loojast.
13 Sest ülbuse alguseks on patt, ja kes sellest kinni peab, sellest voolab nurjatust. Seepärast saadab Issand temale ootamatuid karistusi ning viimaks hävitab tema täiesti.
14 Issand kummutab valitsejate aujärjed ja paneb alandlikud nende asemele.
15 Issand juurib välja rahvad ja istutab alandlikud nende asemele.
16 Issand lööb segi rahvaste asupaigad ja hävitab need maa põhjani.
17 Ta viib sealt ära elanikud ning hävitab need ja kaotab maa pealt nende mälestuse.
18 Uhkus ei ole loodud inimeste jaoks ega äge viha naisest sündinuile.
19 Missugune sugu on auväärne? Inimsugu. Missugune sugu on auväärne? Kes Issandat kardavad. Missugune sugu on autu? Inimsugu. Missugune sugu on autu? Kes käskudest üle astuvad.
20 Vendade keskel on auväärne nende juht, Issanda silmis aga need, kes teda kardavad.
21 Issanda kartus käib enne võimu saamist, aga karmus ja uhkus on selle kaotamine.
22 Rikas ja kuulus ja vaene - nad kiidelgu Issanda kartusest!
23 Ei ole õige põlata tarka vaest ega sünnis austada patust meest.
24 Väga suurt meest, kohtumõistjat ja valitsejat, austatakse, aga ükski neist ei ole suurem kui see, kes Issandat kardab.
25 Tarka orja teenivad vabad, aga arukas mees ei nurise selle üle.
26 Ära targuta, kui teed oma tööd, ja ära kiitle, kui oled kitsikuses!
27 Parem on see, kes tööd teeb ja kellel on kõike küllalt, kui see, kes elab kiideldes, aga leivapuuduses.
28 Laps, alandusega austa oma hinge ja hinda teda tema tõelise väärtuse järgi!
29 Kes saab õigeks mõista seda, kes patustab oma hinge vastu? Ja kes austab seda, kes teotab oma elu?
30 Vaest austatakse tema tarkuse pärast ja rikast austatakse tema rikkuse pärast.
31 Kui kedagi austatakse vaesuses, kuivõrd rohkem siis rikkuses? Ja kes on austamata rikkuses, kuivõrd rohkem siis vaesuses?