1 Alandliku tarkus tõstab üles ta pea ja paneb ta istuma suurte seltsi.
2 Ära kiida meest tema ilu pärast ja ära põlga inimest tema välimuse pärast:
3 mesilane on tiivuliste hulgast üks väiksemaid, ometi on tema töövili magusaist magusaim.
4 Ära uhkelda riietusega, mida kannad, ja oma aupäeval ära suurusta, sest Issanda teod on imelised ja tema tegevus on inimestele varjatud!
5 Mitu vürsti on pidanud istuma põrandale, aga mõni, kellest ei arvatudki, on kandnud krooni.
6 Palju vägevaid on väga teotatud ja auväärseid on antud teiste kätte.
7 Ära laida enne, kui oled uurinud, enne mõtle järele ja siis karista!
8 Ära vasta enne, kui oled kuulanud, ja keset kõnet ära räägi vahele!
9 Ära riidle asja pärast, mis sinusse ei puutu, ja ära ole kaasistujaks, kui patused kohut mõistavad!
10 Laps, ära tee mitut asja ühekorraga, sest kui sa palju ette võtad, siis sa ei jää karistuseta: kuigi püüad, sa ometi ei saavuta, ja kui tahadki põgeneda, sa ei pääse!
11 Mõni rabeleb, näeb vaeva ja kiirustab, ometi jääb maha seda rohkem.
12 Mõni on pikaldane ja vajab abi, jõudu on vähe ja vaesust on küllalt, Issanda silmad vaatavad ometi armsalt tema peale ja ta ülendab teda tema alandusest.
13 Jah, ta tõstab üles tema pea ning paljud imetlevad teda.
14 Hea ja paha, elu ja surm, vaesus ja rikkus on Issandalt.
15 Tarkus, teadmine ja käsumõistmine on Issandalt, armastus ja heade tegude tee on temalt.
16 Eksitus ja pimedus said alguse ühest patustega ja kurjus vananeb nendega, kes sellega hiilgavad.
17 Issanda and jääb vagadele ja tema hea tahe toob alati kordamineku.
18 Mõni rikastub oma ihnsuse ja ahnuse tõttu, aga tasu, mis ta selle eest saab, on see -
19 ta ütleb küll: „Ma olen rahu leidnud ja nüüd ma söön oma varandusest”, ometi ta ei tea, missugune aeg tuleb, mil ta peab selle jätma teistele ja ise surema.
20 Püsi oma ametis ja ela selles ning saa vanaks oma töös!
21 Ära imetle patuse tegusid, usu Issandasse ja jää oma töö juurde, sest Issandal on kerge teha vaene äkitselt ja kiiresti rikkaks.
22 Vagale on tasuks õnnistus Issandalt, kes üürikese ajaga paneb oma õnnistuse õitsema.
23 Ära ütle: „Mida ma veel vajan ja mis võiks mulle nüüd veel heaks tulla?”
24 Ära ütle: „Minul on küllalt, ja mis halba võiks mulle nüüd sündida?”
25 Heal päeval unustatakse halb ja halval päeval ei meenutata head.
26 Issandal on aga kerge tasuda inimesele tema surmapäeval tema käitumise kohaselt.
27 Halb aeg paneb unustama heaolu ja inimese elu lõpp teeb avalikuks tema teod.
28 Ära kiida kedagi õndsaks enne tema surma, meest tuntakse alles tema lastest!
29 Ära vii iga inimest oma kotta, sest kavalal on palju lõkse!
30 Peibutuslind puuris - samasugune on jultunud inimese süda: ta varitseb hukatuseks otsekui salakuulaja.
31 Sest kavalasti pöörab ta hea halvaks ja paneb parimailegi külge häbipleki.
32 Sädemest süttib tulelõõm: patune inimene varitseb verd.
33 Hoia ennast kelmi eest, sest ta sepitseb kurja, et ta ei paneks sulle külge häbiplekki igaveseks ajaks!
34 Kotta elama võetud võõras teeb tüli ja võõrutab sind sinu omastest.