1 Ja Toobit kutsus oma poja Tobiase ning ütles temale: „Muretse, poeg, tasu mehele, kes koos sinuga käis, ja temale tuleb ka lisa anda!”
2 Tobias vastas temale: „Isa, ma ei kanna kahju, kui annan temale poole sellest, mida olen kaasa toonud.
3 Sest tema on mind tervisega sinu juurde toonud, on terveks teinud minu naise, on toonud minule raha ja on ka sinu terveks teinud.”
4 Siis ütles Toobit: „Temal on õigus seda saada!”
5 Ta kutsus ingli ning ütles temale: „Võta pool kõigest, mida olete kaasa toonud!”
6 Aga ingel kutsus nad kahekesi kõrvale ja ütles neile: „Kiitke Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi elavate ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat ja kõrgeks tõsta tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala tegudest! Ärge kõhelge teda tänamast!
7 Ilus on pidada salajas kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline. Tehke head, siis ei taba teid kuri!
8 Hea on palve koos paastumise, almuste ja õiglusega. Parem pisut õiglusega kui palju ülekohtuga! Parem on anda almuseid kui koguda kulda!
9 Sest almus päästab surmast ja peseb ära iga patu. Kes annavad almuseid ja on õiglased, need elavad kaua,
10 aga kes pattu teevad, need on omaenese elu vaenlased.
11 Mina ei taha teie eest midagi varjata. Ma olen ju ütelnud, et ilus on pidada kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline.
12 Ja nüüd, siis kui sina ja sinu minia Saara palvetasite, viisin mina teie palve meeldetuletuse Püha ette. Kui sa surnuid matsid, siis olin mina nõndasamuti sinu juures.
13 Kui sa ei kõhelnud tõusmast ja jätsid oma söömaaja, et minna surnut matma, siis heategu ei jäänud mulle saladuseks, vaid ma olin koos sinuga.
14 Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks tegema sind ja sinu miniat Saarat.
15 Mina olen Raafael, üks neist seitsmest pühast inglist, kes kannavad ette vagade palved ja käivad Püha auhiilguse ees.”
16 Siis mõlemad ehmusid ja langesid silmili maha, sest nad kartsid.
17 Aga ta ütles neile: „Ärge kartke, rahu olgu teile! Kiitke aga Jumalat igavesti!
18 Sest mina ei ole tulnud omaenese armu pärast, vaid meie Jumala tahtel. Seepärast kiitke teda igavesti!
19 Kõik need päevad olen ma olnud teile nähtav, aga ma ei ole söönud ega joonud, sest teie olete näinud nägemust.
20 Nüüd tänage Jumalat, sest ma lähen üles selle juurde, kes mind on läkitanud! Ja kirjutage raamatusse kõik, mis on sündinud!”
21 Kui nad üles tõusid, siis nad ei näinud teda enam.
22 Ja nad ülistasid Jumala suuri ja imelisi tegusid, mida Issanda ingel oli neile ilmutanud.