1 Armastage õigust, maised kohtumõistjad, mõtelge ausalt Issanda peale ja otsige teda siira südamega!
2 Sest tema leiavad need, kes teda ei kiusa, ja ta ilmutab ennast neile, kes temas ei kahtle.
3 Väärad mõtted viivad eemale Jumalast, ja tema võimsus, kui seda proovitakse, karistab meeletuid.
4 Ei, tarkus ei tule kurikavalasse hinge ega ela patuga leppivas ihus.
5 Karistuse püha vaim põgeneb pettuse eest ja jääb eemale sõgedaist mõtteist - ülekohtu lähenemine peletab tema.
6 Tarkus on inimest armastav vaim ega jäta teotajat karistamata tema huulte pärast. Jumal on ju tema sisemuse tunnistaja, tema südame tõeline valvur ja tema keele kuulja. [1] [2]
7 Sest Issanda Vaim täidab maailma, ja tema, kes kõike koos hoiab, teab, mida räägitakse.
8 Ei jää varjule ükski, kes valet räägib, ja õiguse karistus ei lähe temast mööda.
9 Sest jumalakartmatu inimese kavatsusi uuritakse, sõnum tema sõnadest tuleb ju Issanda ette tema eksimuste karistamiseks.
10 Armukadeda kõrv kuuleb kõike, sosistaja nurin ei jää salajaseks.
11 Seepärast hoiduge kasutust nurisemisest ja keelake keelt laimamast, sest salajane kõne ei jää tagajärjeta, ja valelik suu tapab hinge.
12 Ärge otsige surma oma elu eksiteel ja ärge tooge hukatust oma käte tegudega!
13 Sest Jumal ei ole teinud surma ega tunne rõõmu elavate hukkumisest.
14 Tema on ju kõik loonud, et see jääks, ja mis maailmas on sündinud, on tarvilik. Selles ei ole hukatuse mürki, maa peal ei ole surmavalla valitsust.
15 Sest õigus on surematu.
16 Jumalakartmatud aga kutsuvad käte ja sõnadega enese juurde surma. Pidades teda küll sõbraks, kaovad nad ometi. Nad teevad temaga lepingu, sest nad on väärt saama tema omaks.