1 Sest nad ütlevad endamisi, arutledes valesti: „Meie elu on lühike ja kurb, ei ole rohtu inimese surma vastu ega ole teada, kes päästaks surmavallast.
2 Sest me oleme sündinud juhuse läbi, ja pärast seda elu oleme, otsekui ei oleks meid olnudki. Sest hingeõhk meie sõõrmeis on suits, ja mõtlemine ainult säde meie südame tuksumisest.
3 Kui see kustub, siis meie ihu muutub tuhaks ja vaim haihtub otsekui hõre õhk.
4 Ajapikku unustatakse meie nimi ja keegi ei meenuta meie tegusid. Meie elu möödub otsekui pilve vari ja hajub, nagu oleks see udu, taga aetud päikesekiirtest ja viidud nende palavusest.
5 Sest meie elu on mööduv vari ega ole tagasitulekut surmast. Sest see on pitseriga kinni pandud ja keegi ei pööra seda.
6 Tulge siis, saagem osa heast, mis on olemas, ja nautigem innuga maailma nagu nooruspäevil!
7 Täitkem endid kalli veiniga ja salvidega, ja ärgu mingu meist mööda kevade õis!
8 Pärjakem endid roosinuppudega, enne kui need närtsivad!
9 Ükski meist ärgu hoidugu ülemeelikusest, jätkem kõikjale oma rõõmu jäljed, sest see on meie osa ja liisk!
10 Rõhugem vaest õiget, ärgem heitkem armu lesknaisele, ärgem hooligem elatanud rauga hallidest juustest!
11 Meie õiguse mõõduks olgu meie jõud, sest nõtra peetakse kõlbmatuks!
12 Varitsegem õiget, sest ta on meile tülikas ja on vastu meie tegudele, laidab meid seaduserikkumise pärast ja heidab meile ette meie kasvatuse puudujääke.
13 Tema kuulutab, et ta tunneb Jumalat, ja nimetab ennast Issanda lapseks.
14 Tema on saanud etteheiteks meie mõtetele, juba pealtnäha on ta meile koormaks.
15 Sest tema elu ei ole niisugune nagu teistel ja tema teed on erinevad.
16 Tema peab meid võltsiks ja hoidub meie teedest kui rüvedaist. Tema kiidab õndsaks õigete lõppu ja kiitleb, et Jumal on tema isa.
17 Vaadakem, kas tema sõnad on tõde, ja uurigem, missugune on ükskord tema enese lõpp!
18 Sest kui see õige on Jumala poeg, küllap siis Jumal tema eest ka hoolitseb ja päästab vastaste käest.
19 Pangem ta proovile pilke ja piinamisega, et tema tublidust tundma õppida ja vastupidavust uurida!
20 Mõistkem ta häbistavasse surma, kuigi temal olevat kaitse, nagu ta ise ütleb.”
21 Nõnda nad mõtlevad, aga eksivad, sest nende kurjus on nad pimestanud.
22 Nad ei mõista Jumala saladusi, ei looda vagaduse tasu ega pea auasjaks laitmatuid hingi.
23 Jumal ju lõi inimese surematuks, tehes ta sarnaseks omaenese olemusega.
24 Aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm, ja seda kogevad need, kes kuuluvad temale.