© 2010 Urantia Sihtasutus
72:0.1 LANAFORGE'I loal ja Edentia Kõigekõrgemate heakskiidul volitati mind jutustama teile veidi Satania süsteemi kuuluva, teist mitte kaugel asuva planeedi kõige arenenuma inimrassi ühiskondlikust ja poliitilisest elust ning moraalist.
72:0.2 Kõigist Satania maailmadest, mis Luciferi mässus osalemise tagajärjel isolatsiooni sattusid, on selle maailma ajalugu olnud Urantia omaga kõige sarnasem. Me saime loa selle erakordse kirjelduse edastamiseks teile kahtlemata just nende kahe sfääri sarnasuse tõttu, sest on väga ebatavaline, et süsteemi valitsejad lubavad ühe planeedi elu teisele kirjeldada.
72:0.3 See planeet sattus nagu Urantiagi eksiteele oma Planeedivürsti truudusetuse tõttu seoses Luciferi mässuga. Planeet võttis Ainelise Poja vastu veidi pärast Aadama saabumist Urantiale ning ka see Poeg jättis oma kohustused täitmata, jättes sfääri isolatsiooni, sest hiljem ei ole Kohtumõistjat-Poega selle surelikele rassidele kunagi annetatud.
72:1.1 Vaatamata selle planeedi kõigile puudustele on ligikaudu Austraalia suurusel eraldi mandril arenemas väga väljapaistev tsivilisatsioon. Selles riigis elab umbes 140 miljonit inimest. Riigi elanikkond koosneb segarassist, valdavalt sinistest ja kollastest inimestest, kelle hulgas on violetse osakaal veidi suurem kui Urantia niinimetatud valgel rassil. Need erinevad rassid ei ole veel täielikult segunenud, kuid suhtlevad omavahel üsna vennalikult ja sotsiaalselt. Keskmine eluiga on sellel mandril praegu üheksakümmend aastat, viisteist protsenti pikem kui ühelgi teisel planeedi rahval.
72:1.2 Selle rahva majandussüsteemil on üks suur eelis, mis tuleneb mandri ainulaadsest topograafiast. Kõrged mäed, kus on kaheksa kuud aastas tugevad vihmasajud, asuvad päris riigi südames. Niisugune looduslik asend soodustab veejõu kasutamist ja hõlbustab tunduvalt mandri vähem viljaka läänepoolse veerandiku niisutamist.
72:1.3 Inimesed varustavad end kõige vajalikuga ise, see tähendab, et nad võivad elada määramata aja ilma midagi naaberriikidest importimata. Neil on külluses loodusressursse ja nad on tänu teadusele õppinud asendama kõike eluks hädavajalikku, millest on puudus. Neil on elav riigisisene kaubandus, kuid vähe väliskaubandussidemeid, sest kõik vähem arenenud naabrid suhtuvad neisse vaenulikult.
72:1.4 See mandrirahvas järgis põhijoontes kogu planeedi arengusuunda: areng hõimuetapilt tugevate valitsejate ja kuningate ilmumiseni kestis tuhandeid aastaid. Tingimusteta monarhidele järgnes palju erinevaid valitsemiskordi — nurjunud vabariike, kogukondlikke riike ja diktaatoreid tuli ning läks lõputul hulgal. Selline areng jätkus, kuni umbes viissada aastat tagasi poliitiliste käärimiste perioodil üks riigi võimsatest diktaatoritest-triumviritest meelt muutis. Ta nõustus vabatahtlikult troonist loobuma tingimusel, et ka teine kahest ülejäänud valitsejast, neist nurjatum, oma diktaatoriameti maha paneb. Nii läks suveräänne võim mandril ühe valitseja kätte. Ühtne riik arenes enam kui sada aastat tugevate monarhide võimu all edasi ning sel ajal koostati ka suurepärane vabaduseharta.
72:1.5 Hilisem üleminek monarhialt rahvaesinduslikku tüüpi valitsusele toimus järkjärgult, kuningad jäid aegamisi vaid sotsiaalseteks või tundeväärtusega dekoratsioonideks ning meessoost pärivusliini katkemisega kadusid lõpuks. Praegune vabariik tekkis alles kakssada aastat tagasi ning selle aja jooksul on toimunud pidev liikumine nende valitsemismeetodite poole, millest järgnevalt jutustame, kusjuures uusimad majandus- ja poliitikaalased saavutused on pärit just viimasest aastakümnest.
72:2.1 Sellel mandrirahval on nüüdseks rahvaesinduslik valitsus ja nende pealinn paikneb riigi südames. Keskvalitsus juhib saja suhteliselt vaba osariigi tugevat föderatsiooni. Osariigi kuberner ja seadusandliku koja liikmed valitakse iga kümne aasta järel ja teistkordselt ei ole lubatud kedagi valida. Osariigi kohtunikud määrab kogu eluajaks ametisse kuberner, määramise kinnitab seadusandlik kogu, kuhu valitakse üks esindaja iga saja tuhande elaniku kohta.
72:2.2 Linnavalitsusi on sõltuvalt linna suurusest viit liiki, kuid üheski linnas ei tohi olla üle miljoni elaniku. Linnavalitsussüsteemid on üldiselt väga lihtsad, otseselt juhitavad ja ökonoomsed. Parimad kodanikud püüdlevad innukalt linnavalitsuse vähestele ametikohtadele.
72:2.3 Föderaalvalitsus koosneb kolmest kooskõlastatud osast: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Föderaalvalitsuse juht valitakse iga kuue aasta järel üldise territoriaalse valimisõiguse alusel. Teda saab tagasi valida ainult sel juhul, kui seda taotlevad vähemalt seitsmekümne viie osariigi seadusandlikud kogud koos osariigi kuberneriga, ning ka siis ainult üheks ametiajaks. Talle annab nõu kõrge kabinet, kuhu kuuluvad kõik endised valitsusjuhid, kes veel elus on.
72:2.4 Seadusandlik võimuorgan koosneb kolmest kojast:
72:2.5 1. ülemkoja valivad tootmis- ja põllumajandustöötajad, õpetatud kutsealade esindajad ja muud töötajarühmad, kes hääletavad vastavalt oma funktsioonile majanduses;
72:2.6 2. alamkoja valivad need ühiskonna organisatsioonid, kuhu kuuluvad sotsiaalsed, poliitilised ja filosoofilised rühmad, kes ei ole hõlmatud tootmise ega kutsealadega. Kõik hea positsiooniga kodanikud osalevad mõlema esindajaklassi valimisel, kuid erinevate rühmadena, sõltuvalt sellest, kas valitakse ülem- või alamkoda;
72:2.7 3. kolmas koda—vanemad riigiteenistujad — moodustatakse tsiviilteenistuse veteranidest ning sinna kuulub palju föderaalvalitsuse juhi, (föderatsioonist madalamate) regioonide valitsusjuhtide, ülemkohtu esimehe ja kahe ülejäänud seadusandliku koja eesistujate määratud silmapaistvaid isikuid. Selle rühma liikmete arv on piiratud sajaga ning nad valitakse vanemate riigiteenistujate enda poolt lihthäälte enamuse teel. Nad valitakse kogu eluajaks ja kui mõni koht vabaneb, valitakse asemele isik, kes kandidaatide hulgast kõige rohkem hääli kogub. See on puhtnõuandev kogu, kuid mõjutab oluliselt avalikku arvamust ja valitsuse kõiki osi.
72:2.8 Suure osa föderaalvalitsuse tööst teevad ära kümme (föderatsioonist madalamat) regionaalset võimuorganit, millest igasse kuulub kümme osariiki. Regioonivalitsustel on ainult täidesaatev ja haldusvõim, neil puuduvad seadusandliku ja kohtuvõimu funktsioonid. Kümme regioonivalitsuse juhti määrab isiklikult föderaalvalitsuse juht ning nende ametiperiood on niisama pikk kui temal — kuus aastat. Föderaalne ülemkohus kinnitab kümne regioonivalitsusjuhi määramise ja kuigi nad ei ole tagasivalitavad, jääb ametist lahkuv juht automaatselt oma järglase abiks ja nõuandjaks. Haldusametnike kabineti ülejäänud liikmed valib regiooni juht ise.
72:2.9 Selles riigis on kaks põhilist kohtusüsteemi, üldkohtud ja sotsiaalmajanduslikud kohtud. Üldkohtud tegutsevad järgmisel kolmel tasemel:
72:2.10 1. alamkohtud valla ja linna tasemel, kelle otsused võib edasi kaevata osariigi ülemkohtule;
72:2.11 2. osariigi ülemkohtud, kelle otsused on lõplikud kõigis küsimustes, mis ei puuduta föderaalvalitsust ega ohusta kodanike õigusi ja vabadusi. Regionaalsel võimuorganil on õigus iga kohtuasi koheselt viia fõderaalse ülemkohtu saali;
72:2.12 3. föderaalne ülemkohus—kõrge kohus üldriiklike vaidlusküsimuste ja osariigikohtute edasi kaevatud kohtuasjade lahendamiseks, mis koosneb kaheteistkümnest mehest, kes on üle neljakümne, kuid alla seitsmekümne viie aasta vanad ja teeninud mõnes osariigikohtus kaks või enam aastat. Nad on määratud sellesse kõrgesse ametisse valitsusjuhi poolt, kinnitatud kõrge kabineti enamuse ja seadusandliku kogu kolmanda koja poolt. Kõik selle kõrgeima kohtuorgani otsused tehakse vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega.
72:2.13 Sotsiaalmajanduslikud kohtud tegutsevad kolme alajaotusena:
72:2.14 1. lapsevanemate kohtud, mis on seotud kodu ja sotsiaalsüsteemi seadusandliku ja täidesaatva osaga;
72:2.15 2. hariduskohtud—osariikide ja regioonide koolisüsteemiga seotud kohtuorganid, mis kuuluvad hariduse juhtimismehhanismide täidesaatva ja seadusandliku haru juurde;
72:2.16 3. majanduskohtud—jurisdiktsioonikohtud, millel on täielikud volitused kõigi majandusalaste arusaamatuste lahendamiseks.
72:2.17 Föderaalne ülemkohus langetab otsuseid sotsiaalmajanduslikes kohtuasjades vaid juhul, kui nii on otsustanud kolmveerandilise häälteenamusega riigivalitsuse kolmas seadusandlik haru, vanemate riigiteenistujate koda. Muudel juhtudel on kõik kõrgemate lapsevanemate, haridus- ja majanduskohtute otsused lõplikud.
72:3.1 Selle mandri seadused ei luba kahel perel ühe katuse all elada. Kuna rühmaviisiline kooselu on keelatud, on enamik kortertüüpi elamuid lammutatud. Ent vallalised elavad praegugi klubides, hotellides ja muudes ühiselamutes. Elamukrunt ei tohi olla väiksem kui 4500 ruutmeetrit. Kogu maa ja muu elamiseks kasutatav kinnisvara on maksuvaba, kui see ei ületa miinimumkrunti üle kümne korra.
72:3.2 Rahva kodune elu on viimase sajandi jooksul tunduvalt paranenud. Lapsevanemad, nii isad kui ka emad, peavad käima kohustuslikes lapsekasvatuskoolides. Väikestes külades elavad maaharijad õpivad kirja teel, käies lähemates keskustes iga kümne päeva ehk kahe nädala järel (neil on nädalas viis päeva) suulist õpetust saamas.
72:3.3 Igas peres on keskmiselt viis last, kes on oma vanemate täieliku kontrolli all. Ühe või mõlema vanema surma korral antakse nad lapsevanemate kohtu määratud eestkostjate hoole alla. Täielikult orvuks jäänud lapse eestkostjaks saamist peetakse igale perele suureks auks. Konkureerivatele vanematele korraldatakse eksam ja orb antakse sellesse kodusse, kus vanemad ilmutavad kõige paremaid vanemavõimeid.
72:3.4 Selle rahva jaoks on kodu tsivilisatsiooni põhiinstitutsioon. Laps peab saama kõige väärtuslikuma osa haridusest ja iseloomukasvatusest vanematelt ja kodust ning isad pühendavad laste kasvatamisele peaaegu sama palju tähelepanu kui emad.
72:3.5 Kogu seksuaalkasvatus saadakse kodus vanematelt või seaduslikelt eestkostjatelt. Moraaliõpetust pakuvad puhkevaheaegadel koolitöökodade õpetajad, kuid usuõpetuse andmist loetakse vanemate ainuõiguseks, sest religiooni peetakse koduse elu lahutamatuks osaks. Puhtalt religioosset haridust antakse väljaspool kodu ainult filosoofiatemplites, sest selle rahva seas ei ole Urantia kirikute taolisi pelgalt usulisi institutsioone välja kujunenud. Religioon on nende filosoofias seotud püüdega õppida Jumalat tundma ja avaldada armastust oma kaaslaste vastu nende teenimise kaudu, kuid see religioosne staatus ei ole planeedi teiste rahvastega võrreldes tüüpiline. Selle rahva jaoks on religioon nii jäägitult perekondlik asi, et religioosseteks kogunemisteks ei ole spetsiaalseid avalikke kohti ette nähtud. Poliitiliselt on kirik riigist täiesti eraldi, nagu urantialased tavatsevad öelda, kuid imelikul moel kattuvad religioon ja filosoofia osaliselt.
72:3.6 Veel kakskümmend aastat tagasi olid vaimsed õpetajad (võrreldavad Urantia pastoritega), kes külastavad regulaarselt iga perekonda ja kontrollivad lapsi, et näha, kas vanemad on neid õigesti õpetanud, valitsuse järelvalve all. Nüüd alluvad need vaimsed nõuandjad ja kontrollid äsjaloodud Vaimse Progressi Sihtasutusele, mis on vabatahtlike annetustega toetatav institutsioon. Võimalik, et see institutsioon jääb muutumatuks kuni Paradiisi Kohtumõistja-Poja saabumiseni.
72:3.7 Lapsed on seaduslikult oma vanemate vastutusel kuni viieteistkümneaastaseks saamiseni, mil neile omistatakse esimest korda pidulikult tsiviilvastutus. Pärast seda korraldatakse neile veel viis korda iga viie aasta järel samasugune avalik tseremoonia, millega vähendatakse nende kohustusi vanemate ees ning antakse neile uued tsiviil- ja ühiskondlikud kohustused. Valimisõigus saadakse kahekümneaastaselt, õigus ilma vanemate nõusolekuta abielluda aga alles kahekümne viie aastaselt; kolmekümneaastaseks saades peavad lapsed kodunt lahkuma.
72:3.8 Abielu- ja lahutusseadused on kogu riigis ühesugused. Enne kahekümneaastaseks saamist — siis omandatakse kodanikuõigused — abielluda ei lubata. Abiellumisluba antakse alles aasta pärast abiellumiskavatsusest teatamist ning kui pruut ja peigmees on mõlemad esitanud tunnistuse, mis tõendab, et nad on lapsevanematekoolis abielukohustuste täitmise kohta korrakohast õpetust saanud.
72:3.9 Lahutusseadused on mõnevõrra leebemad, kuid lapsevanematekohtud annavad lahkuminekuks loa alles aasta pärast vastava taotluse registreerimist ning sellel planeedil on aasta tunduvalt pikem kui Urantial. Vaatamata lahutusseaduste lihtsusele esineb seal lahutusi praegu kümme korda vähem kui Urantia tsiviliseeritud rahvastel.
72:4.1 Haridus on viie- kuni kaheksateistkümneaastastele õpilastele mõeldud kolledžieelsetes koolides kohustuslik ning poisid ja tüdrukud õpivad koos. Need koolid on Urantia koolidest vägagi erinevad. Seal pole klassiruume, korraga õpitakse vaid üht ainet ja pärast esimest kolme aastat saavad kõik õpilased abiõpetajateks ja hakkavad endast nooremaid õpetama. Raamatutest hangitakse vaid informatsiooni, mis aitab lahendada koolitöökodades ja -farmides tekkinud probleeme. Neis töökodades valmistatakse enamik mandril kasutatavast mööblist ja paljud mehhanismid — praegu on suur leiutiste ja mehhaniseerimise ajajärk. Iga töökoja kõrval on avatud raamatukogu, kus õpilane saab vajalikke teatmeteoseid kasutada. Ka põllumajandust ja taimekasvatust õpetatakse kogu õppeperioodi jooksul kohalike koolide juurde kuuluvates suurtes farmides.
72:4.2 Nõrgamõistuslikele õpetatakse ainult põllumajandust ja loomakasvatust ning nad peavad veetma kogu elu erilistes hoolduskolooniates, kus sugupooled teineteisest laste sigitamise vältimiseks eraldatakse — paljunemine on kõigile alanormaalsetele keelatud. Neid piiravaid meetmeid on rakendatud juba seitsekümmend viis aastat, kolooniasse määramise otsustavad lastevanemate kohtud.
72:4.3 Kõik elanikud võtavad endale aastas ühe kuu puhkust. Kolledži-eelsetes koolides toimub õppetöö aasta kümnest kuust üheksal ning puhkus veedetakse koos vanemate või sõpradega reisides. Need reisid kuuluvad lapsevanemate haridusprogrammi ja jätkuvad kogu elu, nendeks kulutusteks kogutakse raha samamoodi kui vanaduskindlustuseks.
72:4.4 Veerand õppeajast on pühendatud mängudele — võistlusspordile. Nende võistluste tulemusena liiguvad õpilased kohalikult tasemelt edasi osariigi ja regiooni tasemele ning lõpuks üleriigilistele oskuste- ja vapruseproovidele. Ka kõnekunsti ja muusika ning teadus- ja filosoofiaalased võistlused köidavad õpilasi madalaimatest sotsiaalsetest rühmadest kuni üleriigiliste võistlusteni.
72:4.5 Koolivalitsus on moodustatud riigivalitsuse eeskujul ning koosneb kolmest omavahel kooskõlastatud harust, kusjuures õpetajaskond kuulub kolmandasse ehk nõuandvasse seadusandlikku ossa. Hariduse põhieesmärk sellel mandril on teha igast õpilasest iseennast ülalpidav kodanik.
72:4.6 Iga kolledžieelse koolisüsteemi kaheksateistkümneaastaselt lõpetanud noor on oskustööline. Seejärel algab kas täiskasvanukoolis või kolledžis raamatute uurimine ja eriteadmiste omandamine. Kui tark õpilane lõpetab oma töö ennetähtaegselt, saab ta ajapreemia ja vahendid mõne enda kavandatud lemmikprojekti teostamiseks. Kogu haridussüsteem on kavandatud üksikisikule küllaldase koolituse andmiseks.
72:5.1 Tööstuse olukord on sellel rahval ideaalist kaugel: tööandjate ja -võtjate vahel on ikka veel probleeme, kuid mõlemad on kohanemas siira koostöö kavaga. Sellel ainulaadsel mandril saavad töötajad üha enam kõigi tööstuskontsernide aktsionärideks, igast arukast töölisest on saamas järk-järgult väikekapitalist.
72:5.2 Sotsiaalsed vastuolud on vähenemas ja hea tahe kiiresti kasvamas. Orjuse kaotamine (enam kui sada aastat tagasi) ei ole tekitanud tõsiseid majandusprobleeme, sest see ümberkorraldus teostati järk-järgult, vabastades igal aastal kaks protsenti orjadest. Orjad, kes tegid intellektuaalsed, füüsilised ja moraalsed katsed rahuldavalt läbi, võeti riigi kodanikeks. Paljud arenenumad orjad olid sõjavangid või sõjavangide lapsed. Viimased vähemarenenud orjad saadeti maalt välja umbes viiskümmend aastat tagasi ja viimasel ajal tegeldakse mandunud ning paheliste rahvakihtide arvukuse vähendamisega.
72:5.3 See rahvas on viimasel ajal välja arendanud uued meetodid majandusalaste arusaamatuste lahendamiseks ja majanduslike kuritarvituste kaotamiseks, mis on varasematest tunduvalt paremad. Vägivalla kasutamine isiklike või majanduslike lahkhelide lahendamisel on keelatud. Palka, kasumit ja muid majandusküsimusi ei reguleerita jäigalt, kuid need alluvad üldistele majandusseadustele; kõik majandusalased vaidlused lahendatakse majanduskohtutes.
72:5.4 Majanduskohtud on tegutsenud vaid kolmkümmend aastat, kuid töötavad vägagi tulemuslikult. Uusima korra kohaselt tunnistavad majanduskohtud nüüd kolme liiki seaduslikke sissetulekuid:
72:5.5 1. seaduslikud intressimäärad investeeritud kapitalilt;
72:5.6 2. piisavalt kõrge ajatööpalk majandustegevuses rakendatud oskuste eest;
72:5.7 3. rahuldav ja õiglane tükitöötasu.
72:5.8 Tasu määratakse alguses lepinguga, aga kui tekib oht, et toodang ajutiselt väheneb, siis väheneb proportsionaalselt ka tasu. Pärast seda loetakse kõik määratud tasu ületavad tulud dividendideks, mis jagatakse proportsionaalselt kõigi kolme, kapitali, oskuste ja töö, vahel.
72:5.9 Regioonide juhid korrigeerivad iga kümne aasta tagant igapäevase seadusliku tasulise tööaja pikkust ja määravad selle uuesti. Praegu kehtib viiepäevane töönädal, millest neli päeva töötatakse ja viies päev pühendatakse mängudele. Tööpäev kestab kuus tundi ja nagu õpilased, nii ka töötajad saavad aasta kümnest kuust ühe puhkuseks. Puhkus veedetakse tavaliselt reisides ja et alles hiljuti on leiutatud uued transpordivahendid, kaldub rahvas üldse palju reisima. Kliima on reisimiseks soodne umbes kaheksa kuud aastas ja kõik võimalused kasutatakse ära.
72:5.10 Kakssada aastat tagasi domineeris majanduses täielikult kasumimotiiv, ent tänapäeval on see kiiresti asendumas teiste ja kõrgemate stiimulitega. Sellel mandril valitseb äge konkurents, kuid see on kandunud suures osas majandusest mängudesse, oskuste ja teaduslike ning intellektuaalsete saavutuste omandamisse. Sotsiaalkindlustuses ja riigiteenistuses on see aga kõige tugevam. Avalik teenistus on kiiresti muutumas rahva põhiliseks eesmärgiks, mille poole püüelda. Mandri rikkaim mees töötab kuus tundi päevas oma masinatöökoja kontoris ja kiirustab siis kohalikku riigiteenistujate kooli, kus püüab omandada õigust töötada avalikus teenistuses.
72:5.11 Töö muutub sellel mandril üha auväärsemaks ja kõik füüsiliselt terved kodanikud töötavad kaheksateistkümnendast eluaastast alates kas kodus, farmis, mõnes tunnustatud majandusharus, avalikel töödel, kus rakendatakse ajutiselt töötuks jäänud inimesi, või sunnitööliste korpuses kaevandustes.
72:5.12 Selle rahva seas on hakanud arenema ka uut tüüpi sotsiaalne vastikustunne — vastikus nii jõudeoleku kui ka teenimatu rikkuse vastu. Aegamööda, kuid kindlalt ületatakse masinatöö orjus. Ka need inimesed võitlesid kunagi poliitilise vabaduse ja hiljem majandusliku iseseisvuse eest. Nüüd hakkavad nad mõlemast rõõmu tundma ning lisaks sellele hindama ka oma väljateenitud vaba aega, mille saab pühendada üha täielikumale eneseteostusele.
72:6.1 See rahvas teeb otsustavaid pingutusi eneseväärikust hävitavat tüüpi heategevuse asendamiseks väärikate valitsuse tagatud garantiidega vanuritele. Igale lapsele kindlustatakse haridus ja igale inimesele töö, seepärast saab niisugust kindlustussüsteemi põdurate ja vanade kaitsmiseks edukalt ülal pidada.
72:6.2 Selle rahva seas peavad kõik kuuekümne viie aastaselt tasulisest tööst taanduma, kui riigi tööameti ülem ei anna neile luba kuni seitsmekümneaastaseks saamiseni tööle jääda. See vanusepiir ei kehti riigiteenistujate ja filosoofide suhtes. Füüsilise puudega või alatiseks invaliidistunud igas vanuses inimesed võib pensionisaajate hulka arvata kohtu korraldusega, millele kirjutab alla ka regionaalvalitsuse pensioniameti ülem.
72:6.3 Vanaduspensioni maksmiseks saadakse raha neljast allikast:
72:6.4 1. föderaalvalitsus kasseerib selleks iga kuu ühe päeva tulu ja selles riigis töötavad kõik inimesed;
72:6.5 2. pärandused — paljud rikkad kodanikud jätavad selleks otstarbeks raha;
72:6.6 3. riigi kaevandustes tehtava sunnitöö tulud. Kogu sunnitöö kasum, mis jääb üle sunnitööliste ülalpidamisest ja nende pensionideks kõrvalepandud summadest, antakse pensionifondi;
72:6.7 4. loodusressurssidest saadav tulu. Kogu mandri loodusrikkused on föderaalvalitsuse hoole all ja neist saadavat tulu kasutatakse ühiskonna huvides, näiteks haiguste ärahoidmiseks, geeniuste õpetamiseks ja eriti lootustandvate isikute kulutuste katmiseks riigiteenistujate koolides õppimise ajal. Pool loodusressurssidest saadavast tulust eraldatakse vanaduspensionifondi.
72:6.8 Kuigi riigi ja regioonide kindlustusfondid pakuvad palju eri liiki kindlustuskaitset, tegeleb vanaduspensioniga kümne regionaalse osakonna kaudu siiski ainult föderaalvalitsus.
72:6.9 Neid riiklikke fonde on juba pikka aega ausalt hallatud. Peale riigireetmise ja mõrva määravad kohtud kõige rangemaid karistusi just ühiskonna usalduse reetmise eest. Sotsiaalset ja poliitilist ebalojaalsust peetakse praegu kõige jäledamaks kuriteoks.
72:7.1 Föderaalvalitsus toimib isalikult ainult vanaduspensionide haldamisel ja andeka ning loova algupära soodustamisel; osariigi valitsus on üksikkodanikest veidi rohkem huvitatud, kohalik valitsus aga palju isalikum või sotsialistlikum. Linn (või mõni selle osa) tegeleb näiteks tervishoiu, sanitaartingimuste, ehituseeskirjade, heakorra, veevarustuse, valgustuse, kütte, vaba aja veetmise võimaluste, muusika ja side küsimustega.
72:7.2 Kogu tootmises pööratakse kõige enam tähelepanu tervishoiule: teatavaid füüsilise heaolu aspekte peetakse majanduse ja ühiskonna eesõigusteks, kuid isiklikud ja oma pere terviseprobleemid on vaid isiklikud küsimused. Meditsiini alal, nagu ka kõigis teistes puhtisiklikes küsimustes, kavatseb valitsus üha enam sekkumast hoiduda.
72:7.3 Linnadel pole maksustamisõigust ning ei tohi võlgadesse sattuda. Linnad saavad riigikassast iga elaniku kohta teatava summa ja peavad täiendama seda tulu oma sotsiaalsete ettevõtete tuludest ning mitmesuguse äritegevuse litsentside müügist.
72:7.4 Linna käsutuses on kiirtranspordivahendid, mis võimaldavad linnapiire tunduvalt avardada. Tuletõrjeameteid toetatakse tuletõrje- ja kindlustusfondidest ning kõik hooned nii linnas kui ka maal on tulekindlad — on olnud üle seitsmekümne aasta.
72:7.5 Linna määratud korravalvureid ei ole, politseijõude peavad ülal osariigi valitsused. Selle osakonna töötajad värvatakse peaaegu täielikult kahekümne viie kuni viiekümneaastaste vallaliste meeste seast. Enamikus osariikides võetakse poissmeestelt üsna kõrget maksu, mis kõigile politseis töötavatele meestele tagastatakse. Politseijõudusid on osariikides praegu keskmiselt kümme korda vähem kui viiskümmend aastat tagasi.
72:7.6 Saja suhteliselt vaba ja suveräänse osariigi maksusüsteemidel pole peaaegu midagi ühist, sest mandri erinevates osades on väga erinevad majanduslikud ja muud tingimused. Iga osariigi põhiseaduses on kümme sätet, mida saab muuta ainult föderaalse ülemkohtu nõusolekul ning üks neist keelab võtta mis tahes vara väärtuselt aastas üht protsenti ületavat maksu; elamukrundid on nii linnas kui ka maal maksust vabastatud.
72:7.7 Föderaalvalitsus ei või võlgu võtta ja iga osariik tohib laenu võtta alles pärast seda, kui kolm neljandikku elanikkonnast on referendumil sellega nõustunud; see nõue ei kehti sõja ajal. Et föderaalvalitsus ei saa võlgu võtta, on Riiklikul Kaitsenõukogul õigus sõja korral osariikidelt vastavalt vajadusele raha, inimesi ja vahendeid nõuda. Ent ükski laenuperiood ei tohi olla pikem kui kakskümmend viis aastat.
72:7.8 Föderaalvalitsuse ülalpidamiseks saadakse tulu viiest allikast:
72:7.9 1. impordilõiv. Kõik importkaubad maksustatakse eesmärgiga kaitsta mandri elatustaset, mis on tunduvalt kõrgem kui üheski teises planeedi riigis. Need tariifid määrab kõrgeim majanduskohus pärast seda, kui majanduskongressi mõlemad kojad on ratifitseerinud majandusülema soovitused, majandusülem määratakse ametisse nende kahe seadusandliku organi ühise otsusega. Kõrgema majanduskoja valivad töötajad, alamkoda valitakse kapitali alusel;
72:7.10 2. honorar. Föderaalvalitsus ergutab leiutamist ja originaalteoste loomist kümnes regionaalses laboratooriumis, mis abistavad igat liiki geeniusi — kunstnikke, kirjanikke ja teadlasi — ja kaitsevad nende autoriõigusi. Vastutasuks võtab valitsus poole kõigi leiutiste ja loometeoste müügikasumist, olgu tegemist masinate, raamatute, kunstiteoste, taimede või loomadega;
72:7.11 3. pärandimaks. Föderaalvalitsus võtab sõltuvalt päranditombu suurusest ja muudest tingimustest ühe- kuni viiekümneprotsendilist astmelist pärandimaksu;
72:7.12 4. sõjatehnika. Valitsus teenib sõja- ja mereväetehnika rendileandmisest äri- ja puhkeotstarbeliseks kasutamiseks üsna suuri summasid;
72:7.13 5. loodusressursid. Loodusressurssidest saadav tulu, kui seda ei kasutata täielikult föderaalriikluse hartas määratud konkreetseteks otstarveteks, antakse üle riigikassasse.
72:7.14 Föderaalvalitsusele määratud summade kohta, välja arvatud Riikliku Kaitsenõukogu poolt sissenõutavad summad, algatatakse eelnõu seadusandlikus ülemkojas; kui alamkoda annab neile oma nõusoleku ja riigijuht need kinnitab, siis jõustab sajaliikmeline föderaalne eelarvekomisjon need lõplikult. Selle komisjoni liikmed nimetatakse osariikide kuberneride poolt ja valitakse osariikide seadusandlike kogude poolt ametisse kahekümne neljaks aastaks, kusjuures iga kuue aasta järel valitakse veerand liikmeskonda. Iga kuue aasta tagant valib see organ kolmveerandilise häälteenamusega ühe enda hulgast esimeheks, kellest saab ka föderaalse riigikassa direktor-kontrolör.
72:8.1 Lisaks kohustuslikule baasharidusprogrammile, mis hõlmab viie- kuni kaheksateistkümneaastasi lapsi, on olemas erikoolid.
72:8.2 1. Riigiteenistujate koolid. Neid on kolme liiki: riigi-, regionaal- ja osariigikoolid. Riigi valitsusasutused on jagatud kolme alarühma. Esimene avaliku teenistuse alajaotus tegeleb põhiliselt üldise riigivalitsemisega ja kõik sellesse rühma kuuluvad ametnikud peavad olema lõpetanud riigiteenistujate kooli nii regiooni kui ka riigi tasemel. Regionaalse riigiteenistujate kooli lõpetanud võivad töötada poliitilisel, valitaval või määrataval ametikohal teises alajaotuses, täites regiooni juhtimise ja osariigi valitsusega seotud ülesandeid. Kolmandasse alajaotusse kuuluvad regioonivalitsused ja osariikide valitsused. Kolmas alajaotus hõlmab osariigiga seotud ülesandeid ning neilt ametnikelt nõutakse vaid riigiteenistuja osariigikraadi. Ametnike neljandal ja viimasel alajaotusel ei pea riigiteenistuja kraadi olema, sest neisse ametitesse töötajaid ainult määratakse. Need on vähemtähtsad abi, sekretäri ja tehnilised ametikohad, mida valitsusorganites täidavad mitmesuguste õpetatud kutsealade esindajad.
72:8.3 2. Alamkohtute ja osariigikohtute kohtunikel on osariigi riigiteenistujate kooli kraad. Sotsiaal-, haridus- ja majandusküsimuste kohtute kohtunikel on regionaalse kooli kraad. Föderaalse ülemkohtu kohtunikel peab olema kõigi nende riigiteenistujate koolide kraadid.
72:8.4 3. Filosoofiakoolid. Need koolid kuuluvad filosoofiatemplite juurde ja tegelevad suuremal või vähemal määral religiooni kui ühiskondliku tegevusega.
72:8.5 4. Teadusasutused. Need erialakoolid on seotud rohkem majanduse kui haridussüsteemiga ning jagunevad viieteistkümnesse rühma.
72:8.6 5. Kutsealase väljaõppe koolid. Need erikoolid annavad erialase koolituse kaheteistkümne erineva kutseala omandamiseks.
72:8.7 6. Sõja- ja mereväekoolid. Need asuvad riigi keskuse lähedal ja kahekümne viies rannikul paiknevas armeekeskuses ning on pühendatud kaheksateistkümne- kuni kolmekümneaastaste vabatahtlike sõjalisele väljaõppele. Enne kahekümne viie aastaseks saamist on neisse koolidesse astumiseks vajalik vanemate nõusolek.
72:9.1 Kuigi kõigisse riigiametitesse võivad kandideerida ainult osariigi, regiooni või föderaalse riigiteenistujate kooli lõpetanud, on riigi juhid avastanud ikka ja jälle üldise valimisõiguse süsteemis tõsiseid puudusi ja umbes viiskümmend aastat tagasi lülitati põhiseadusesse korrigeeritud hääletamissüsteem, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid:
72:9.2 1. Igal vähemalt kahekümneaastasel mehel ja naisel on üks hääl. Selle vanuseni jõudes peab iga kodanik astuma kahe hääletamisrühma liikmeks: esimesse rühma astutakse oma majandusliku tegevuse alusel — tootmine, õpitud kutseala, põllumajandus või kaubandus; teise rühma poliitiliste, filosoofiliste ja sotsiaalsete suundumuste järgi. Seega kuuluvad kõik töötajad mõnda majanduslikku valimisõigusrühma ja neid kutsealarühmi nagu ka mittemajanduslikke ühendusi juhitakse umbes samamoodi kui riiki, milles võim on jagatud kolmeks. Oma kuuluvust neisse rühmadesse saab muuta vaid iga kaheteistkümne aasta järel.
72:9.3 2. Osariigi kuberneri või regiooni juhi nimetatud ja regiooni ülemnõukogu volitatud isikutele, kellel on ühiskonna ees olulisi teeneid või kes on valitsuse teenistuses erakordset tarkust ilmutanud, võib anda lisahääli, aga mitte sagedamini kui viie aasta tagant ning mitte üle üheksa hääle. Mitme hääle omaniku maksimaalne häälte arv on kümme. Selliselt, austades suurema poliitilise jõuga, avaldatakse tunnustust teadlastele, leiduritele, õpetajatele, filosoofidele ja vaimsetele juhtidele. Neid kõrgeid kodanikuprivileege annavad osariikide ja regioonide ülemkohtud peaaegu samamoodi nagu erikolledžid omistavad kraade ning nende saajad lisavad uhkusega need aumärgid koos teiste aukraadidega oma isiklike saavutuste loetelusse.
72:9.4 3. Kõik kaevandustesse sunnitööle määratud isikud ja maksutuludest ülalpeetavad riigiteenistujad jäetakse nende teenistuse ajaks valimisõigusest ilma. See ei kehti vanurite kohta, kes jäävad pensionile kuuekümne viie aastaselt.
72:9.5 4. Valimisõigust on viit liiki vastavalt viimasel viiel aastal makstud keskmisele maksusummale. Kõrgete maksude maksjatele on lubatud kuni viis lisahäält. Need lisahääled antakse sõltumatult kõigist muudest tunnustustest, kuid ühelgi isikul ei tohi olla mingil juhul üle kümne hääle.
72:9.6 5. Selle valimisõigussüsteemi vastuvõtmise ajal loobuti territoriaalsest valimissüsteemist ja mindi üle majanduslikule ehk funktsionaalsele süsteemile. Kõik kodanikud hääletavad nüüd elukohast olenemata kui majanduslike, sotsiaalsete või kutsealarühmade liikmed. Selliselt koosneb valijaskond tihendatud, ühtsetest ja arukatest rühmadest, kes valivad vastutusrikastesse ametitesse valitsuses vaid oma parimaid esindajaid. Sellel funktsionaalsel ehk rühmavalimisõiguse süsteemil on ainult üks erand: föderaalvalitsuse juhi valimine toimub iga kuue aasta järel üldriikliku hääletamise teel ja igal kodanikul on ainult üks hääl.
72:9.7 Seega rakendavad kodanikkonna majanduslikud, kutseala-, intellektuaalsed ja sotsiaalsed rühmitused oma valimisõigust kõigil puhkudel, välja arvatud valitsusjuhi valimisel. Ideaalne osariik on orgaaniline tervik ja iga vaba ning arukas kodanikerühm kuulub elutähtsa ja funktsioneeriva elundina valitsuse üldisesse organismi.
72:9.8 Riigiteenistujate koolidel on õigus esitada osariigi kohtusse hagi vaimse puudega, logeleva, ükskõikse või kriminaalse isiku valimisõigusest ilmajätmiseks. See rahvas mõistab, et kui viiskümmend protsenti elanikkonnast on alaarenenud või vaimse puudega ja omab valimisõigust, siis on riik hukule määratud. Nad usuvad, et keskpärasuse domineerimine toob igale rahvale kaasa languse. Hääletamine on kohustuslik ja kõigile, kes ei lähe hääletama, määratakse suur trahv.
72:10.1 Selle rahva meetodid kuritegevuse, nõrgamõistuslikkuse ja mandumise piiramiseks on küll enamikule urantialastele mõnes suhtes meelepärased, kuid teisalt kahtlemata ka šokeerivad. Tavalised kurjategijad ja vaimse puudega inimesed saadetakse eraldi kummalegi sugupoolele ettenähtud põllumajanduslikesse kolooniatesse, mis peavad end ise ülal ning teenivad ka kasumit. Korduvalt tõsisemaid kuritegusid sooritanud kurjategijad ja ravimatud vaimuhaiged määrab kohus surma gaasikambris. Ka paljusid muid kuritegusid peale mõrva ja valitsuse usalduse reetmise karistatakse surmanuhtlusega ning õigusemõistmine toimub vääramatult ja kiiresti.
72:10.2 See rahvas on jõudmas õigusemõistmise negatiivsest ajastust positiivsesse. Viimasel ajal on jõutud nii kaugele, et püütakse kuritegusid vältida sel teel, et määratakse need, keda peetakse potentsiaalseteks mõrvariteks ja rasketeks kurjategijateks, eluaegsesse vangistusse kinnisesse kolooniasse. Kui karistusalused näitavad üles paranemise märke, võib nad katseajaga või päriseks vabastada. Sellel kontinendil on mõrvasid üheksakümmend üheksa protsenti vähem kui teistes riikides.
72:10.3 Inimese kujunemist kurjategijaks või vaimuhaigeks on püütud vältida juba enam kui saja aasta jooksul ja tulemused on üsna rõõmustavad. Vaimuhaigetele ei ole vanglaid ega haiglaid. Üks põhjus on see, et nende hulk moodustab ainult umbes kümme protsenti Urantia omast.
72:11.1 Föderaalsete sõjakoolide lõpetanud võib Riikliku Kaitsenõukogu esimees määrata „tsivilisatsiooni valvuriteks”, kes teenivad vastavalt oma võimetele ja kogemustele seitsmes erinevas auastmes. Selle nõukogu kakskümmend viis liiget määratakse kõrgeimate lapsevanemate, haridus- ja majanduskohtute poolt föderaalse ülemkohtu kinnitusel ja seda juhib ametikohustuste alusel sõjaliste küsimuste koordineerimise staabiülem. Kõik liikmed teenivad kuni seitsmekümne aastaseks saamiseni.
72:11.2 Need ametisse määratud isikud õpivad neli aastat kestvatel kursustel, kus nad omandavad alati ka mingi eriala või kutse. Sõjaline koolitus ei toimu kunagi ilma sellega kaasneva majandusliku, teadusliku või erialase koolituseta. Nelja-aastase sõjalise koolituse käigus omandab iga indiviid poole tavalise kutsealakooli kursusest, kus õpitakse samuti neli aastat. Professionaalsete sõjaväelaste klassi tekkimist välditakse sellega, et paljudele meestele antakse see võimalus end elatada koos tehnilise või kutsealase koolituse esimese poolega.
72:11.3 Rahuajal on armeeteenistus täiesti vabatahtlik ja kõigisse väeosadesse värvatakse neljaks aastaks, mille jooksul iga mees õpib lisaks sõjalise taktika omandamisele veel mingit konkreetset ala. Kesksetes sõjakoolides ja kahekümne viies mandri äärealadel paiknevas treeninglaagris on üks põhierialasid muusika. Majanduse mõõnaperioodidel suunatakse tuhanded töötud automaatselt mandri sõjaliste kaitserajatiste loomisele maismaal, merel ja õhus.
72:11.4 Kuigi sellel rahval on kaitseks ümbritsevate vaenulike rahvaste rünnakute vastu võimas armee, tuleb nende auks märkida, et nad ei ole neid sõjalisi ressursse enam kui saja aasta jooksul sõjaliseks pealetungiks kasutanud. Nad on juba nii tsiviliseeritud, et võivad energiliselt tsivilisatsiooni kaitsta, sattumata kiusatusse kasutada oma sõjalist jõudu kallaletungiks. Pärast ühtse mandririigi loomist pole kodusõdu toimunud, kuid kahe viimase sajandi jooksul on see rahvas pidanud lahendama üheksa ägedat kaitset nõudnud konflikti, neist kolm maailma võimsate riikide tugevate konföderatsioonide vastu. Kuna see riik suudab end vaenulike naabrite rünnakute eest piisavalt kaitsta, pöörab ta palju rohkem tähelepanu riigiteenistujate, teadlaste ja filosoofide koolitamisele.
72:11.5 Kui ülejäänud maailmaga ollakse parajasti rahujalal, rakendatakse kõiki mobiilseid kaitsemehhanisme üsna täielikult kaubanduses, majanduses ja puhkeotstarbeks. Kui kuulutatakse sõda, mobiliseeritakse terve rahvas. Kogu sõjaaja peavad kõik majandusharud maksma sõjamakse ja kõigi sõjaministeeriumide juhid lülitatakse valitsuskabinetti.
72:12.1 Kuigi selle ainulaadse rahva ühiskond ja valitsus on Urantia rahvastega võrreldes paljuski kõrgemal tasemel, tuleb märkida, et teiste mandrite (neid on sellel planeedil üksteist) valitsused on Urantia arenenumate rahvaste valitsustest kindlasti vähem arenenud.
72:12.2 See arenenud valitsus kavatseb praegu vähemarenenud rahvastega suursaadikute tasemel suhted sisse seada ja üks suur usujuht on teatanud esmakordselt, et saadab nende naaberrahvaste sekka misjonärid. Me kardame, et nad teevad sama vea, mille on teinud nii paljud, kes on püüdnud teistele rahvastele oma kõrgemat kultuuri ja religiooni peale sundida. Kui see arenenud kultuuriga mandrirahvas saaks minna ja naaberrahvaste parima osa kaasa tuua, neile haridust anda ja nad oma pimedusega löödud vendade juurde kultuurisaadikutena tagasi saata, oleks see kogu maailmale suur õnnistus! Muidugi, kui Kohtumõistja-Poeg varsti selle arenenud rahva juurde saabuks, võiks selles maailmas kiiresti imelisi asju juhtuda.
72:12.3 Jutustasime teile eriloal sellest naaberplaneedist eesmärgiga Urantia tsivilisatsiooni edasi viia ja valitsussüsteemi arengut kiirendada. Võiksime jutustada veel paljustki muust, mis urantialasi kahtlemata huvitaks ja põnevust tekitaks, kuid meile on antud luba teile just nii palju ilmutada.
72:12.4 Urantialased peaksid aga arvestama, et nende sõsarsfääril Satania peres ei ole olnud õnne ei Paradiisi Poegade kohtumõistmis- ega annetumismissiooni vastu võtta. Urantia rahvaste vahel ei ole ka selliseid suuri kultuurilisi erinevusi, mis eraldavad seda mandrirahvast teistest sama planeedi rahvastest.
72:12.5 Tõe Vaimu väljavalamine loob vaimsed alused suurte saavutuste teostamiseks annetumismaailma inimsoo huvides. Seetõttu on Urantia palju paremini valmis peagi moodustama planeedivalitsust koos selle seaduste, mehhanismide, sümbolite, tavade ja keelega, mis aitaksid nii suuresti kaasa ülemaailmse rahu loomisele seadustega ning viiksid tõelise vaimsete püüdluste ajajärgu koidikule kunagi tulevikus. See ajajärk on planeedile lävi astumaks utoopilistesse valguse ja elu ajajärkudesse.
72:12.6 [Esitanud Nebadoni Melkisedek.]