1 Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, nõnda et nad üksteist tallasid, hakkas ta kõigepealt kõnelema oma jüngritele: „Hoiduge variseride haputaigna, see on silmakirjalikkuse eest! [1] [2] [21]
2 Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada. [3] [4]
3 Sellepärast peab kõike, mida te ütlete pimedas, kuuldama valges; ja mida te üksteise kõrva räägite kambrites, seda peab kuulutatama katustelt! [5]
4 Aga ma ütlen teile, oma sõpradele: ärge kartke neid, kes tapavad ihu ja pärast ei saa rohkem midagi teha. [6] [7] [8] [9]
5 Ent ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse. Tõesti, ma ütlen teile, teda kartke!
6 Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! [10] [11]
7 Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi! [12]
8 Ent ma ütlen teile: kes iganes mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees! [13] [14]
9 Aga kes mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala inglite ees!
10 Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib sõna, sellele antakse andeks; aga sellele, kes pilkab Püha Vaimu, ei anta mitte andeks! [15]
11 Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ülemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas või mida te enese eest kostate või mida ütlete; [16]
12 sest Püha Vaim õpetab teile selsamal tunnil, mida tuleb öelda!”
13 Siis keegi rahva seast ütles talle: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta minuga jagaks pärandi!” [17]
14 Aga tema ütles talle: „Inimene, kes on mind seadnud teile kohtumõistjaks või jagajaks?”
15 Ja ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” [18]
16 Ja ta rääkis neile ka tähendamissõna, öeldes: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. [19]
17 Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja.
18 Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara,
19 ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus! [20]
20 Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? [22]
21 Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” [23] [24]
22 Siis ta ütles oma jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! [25] [26] [27]
23 Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided!
24 Pange tähele kaarnaid! Nad ei külva ega lõika; neil ei ole varakambrit ega aita, ja Jumal toidab neid. Kui palju hinnalisemad olete teie kui on linnud!
25 Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
26 Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, miks te siis olete mures muu pärast?
27 Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ütlen teile: Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! [28]
28 Kui nüüd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, nõnda ehib, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29 Ka teie ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud! [29]
30 Sest kõike seda nõuavad taga maailma rahvad; teie Isa teab ju, et te seda vajate.
31 Otsige vaid tema riiki, ja see kõik antakse teile pealegi! [30] [31]
32 Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi! [32]
33 Müüge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku! [33]
34 Sest kus teie varandus on, seal on ka teie süda!
35 Teie niuded olgu vöötatud ja küünlad põlegu! [34]
36 Ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat, millal ta lahkub pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, nad kohe temale avaksid.
37 Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamast! Tõesti, ma ütlen teile, tema vöötab enese ja paneb nad lauda istuma ja tuleb ja teenib neid!
38 Ja tulgu ta teisel või kolmandal öövahikorral, kui ta nad leiab nõnda - õndsad on need sulased!
39 Aga seda teadke: kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, ta ei laseks oma kotta sisse murda! [35]
40 Olge siis ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”
41 Aga Peetrus küsis: „Issand, kas ütled selle tähendamissõna meile või kõikidele?” [36]
42 Ja Issand ütles: „Kes on siis ustav ja mõistlik majapidaja, keda isand seab oma pere üle neile õigel ajal andma määratud moona? [37]
43 Õnnis see sulane, keda isand tulles leiab nõnda tegemast!
44 Tõesti, ma ütlen teile, ta paneb tema üle kõige oma vara!
45 Aga kui see sulane ütleb oma südames: mu isand viibib tulles! ja ta hakkab peksma poisse ja tüdrukuid, ja sööma ja jooma ja purjutama, [38]
46 siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota teda, ja tunnil, mida ta ei tea, ja raiub ta pooleks ja annab temale osa ühes uskmatutega.
47 Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju hoope.
48 Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju; ja kelle hoolde on palju jäetud, sellelt päritakse veel rohkem! [39] [40]
49 Tuld ma tulin viskama maa peale; ja mis ma muud tahaksin, kui et see juba oleks süüdatud!
50 Aga mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on lõpetatud!
51 Kas mõtlete, et ma olen tulnud andma rahu maa peale? Mitte sugugi, ütlen ma teile, vaid lahkmeelt! [41] [42]
52 Sest nüüdsest alates peavad viis ühes majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu, [43]
53 isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm oma minia vastu ja minia ämma vastu!”
54 Aga ta ütles ka rahvale: „Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te kohe ütlete: raske sadu tuleb! Ja see sünnib nõnda. [44]
55 Ja kui näete lõunatuult puhuvat, siis te ütlete: kuum tuleb! Ja see sünnib nõnda.
56 Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate mõista, aga kuidas te ei mõista seda aega?
57 Ja miks te ka iseenestest ei otsusta, mis on õige?
58 Sellepärast kui sa oma vastasega lähed ülema ette, siis püüa temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik sind ei annaks kohtusulase kätte ja kohtusulane sind ei heidaks vanglasse.
59 Ma ütlen sulle, et sa ei pääse sealt, enne kui maksad viimse leptoni!”