1 Ja kui ta ühes paigas oli palvetamas ja oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreist temale: „Issand, õpeta meid palvetama nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!” [1] [2]
2 Aga ta ütles neile: „Kui te palvetate, siis öelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; [3] [4] [5] [6] [7]
3 meie igapäevane leib anna meile iga päev; [8]
4 ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu; ja ära saada meid kiusatusse!” [9] [10] [11]
5 Ja ta ütles neile: „Kellel teie seast on sõber ja ta läheks südaöösel ta juurde ja ütleks temale: sõber, laena mulle kolm leiba, [12] [13]
6 sest mu sõber on teelt tulnud mu juurde ja mul ei ole, mida talle ette paneksin!
7 Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei või üles tõusta sulle andma!?
8 Ma ütlen teile, kui ta üles ei tõuseks ja talle ei annaks, sellepärast et ta on tema sõber, siis tõuseks ta ometi üles tema pealekäimise pärast ning annaks talle, niipalju kui talle vaja.
9 Ka mina ütlen teile: paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. [14] [15] [16]
10 Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. [17]
11 Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao? [18]
12 Või kui ta palub muna, ta annaks talle skorpioni?
13 Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” [19]
14 Ja kord ta ajas kurja vaimu välja; ja see oli keeletu. Aga kui kuri vaim oli väljunud, hakkas keeletu rääkima ja rahvahulgad panid seda imeks. [20] [21]
15 Aga mõningad nende seast ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja Peeltsebuli, kurjade vaimude ülema abil!” [22] [23] [24]
16 Aga teised kiusasid teda ning nõudsid temalt tunnustähte taevast. [25]
17 Ent tema mõistis ära nende mõtted ja ütles neile: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib ja koda langeb koja peale. [26] [27]
18 Kui saatangi on riius isekeskis, kuidas võib tema kuningriik püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peeltsebuli abil!
19 Aga kui mina kurje vaime välja ajan Peeltsebuli abil, kelle abil ajavad teie pojad neid välja? Sellepärast saavad nemad teie kohtumõistjaiks.
20 Ent kui mina kurje vaime välja ajan Jumala sõrmega, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde. [28]
21 Kui vägev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus.
22 Aga kui temast vägevam peale tuleb ja võidab tema, siis ta võtab ära kõik ta relvad, mille peale ta lootis, ja jagab temalt saadud saagi välja.
23 Kes minu poolt ei ole, on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see hajutab. [29]
24 Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mööda põudseid paiku ja otsib hingamist. Ja kui ta ei leia, ütleb ta: ma pöördun tagasi oma kotta, kust ma väljusin! [30]
25 Ja kui ta tuleb, leiab ta selle pühitud ning ehitud olevat.
26 Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast, ja nad tulevad sisse ning elavad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui eelmine!”
27 Kui ta seda rääkis, sündis, et üks naine rahva seast tõstis oma häält ning ütles temale: „Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sina oled imenud!” [31]
28 Aga tema ütles: „Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!” [32]
29 Kui rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas ta kõnelema: „See sugu on paha sugu; ta otsib tunnustähte, ja talle ei anta muud tähte kui vaid prohvet Joona täht.
30 Sest nõnda nagu Joona sai täheks Niinive elanikele, nõnda peab ka Inimese Poeg olema sellele soole.
31 Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval selle soo meeste kõrval ja mõistab nad hukka; sest ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!
32 Niinive mehed tõusevad üles kohtupäeval selle soo kõrval ja mõistavad selle hukka; sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on rohkem kui Joona!
33 Ükski ei süüta küünalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid küünlajalale, et sissetulijad valgust näeksid. [33]
34 Ihu küünal on su silm. Kui su silm on korras, siis on ka kõik su ihu valguses; aga kui ta on rikkis, siis on ka su ihu pime. [34] [35]
35 Katsu siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus! [36]
36 Kui nüüd kogu su ihu on valguses, nõnda et tal sugugi ei ole pimedust, siis on ta täiesti valgustatud, nõnda nagu küünal valgustaks sind oma välkuva leegiga!”
37 Kui tema alles nõnda rääkis, palus teda keegi variser enese juurde lõunat sööma. Ja ta läks sisse ja istus lauda. [37] [38]
38 Aga variser pani imeks, kui ta nägi, et ta enne söömist ennast ei pesnud. [39]
39 Siis Issand ütles temale: „Teie, variserid, teete küll väljastpoolt puhtaks karika ja vaagna, aga seestpoolt te olete täis rüüstet ja kurjust! [40] [41] [42]
40 Te mõistmatud! Eks see, kes tegi välispidise, ole teinud ka seespidise? [43] [44]
41 Ent andke armuanniks, mis teie sees on, ja vaata, siis on teile kõik puhas!
42 Aga häda teile, variseridele, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja kõigest aiarohust ja lähete mööda õiglusest ja Jumala armastusest! Seda peab tegema ja teist ei tohi tegemata jätta! [45]
43 Häda teile, variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel! [46]
44 Häda teile, et te olete nagu äravajunud hauad, ja inimesed käivad nende peal, ilma et nad teaksid!”
45 Aga üks käsutundjaist kostis ja ütles temale: „Õpetaja, seda öeldes sa teotad ka meid!” [47]
46 Ent tema ütles: „Häda ka teile, käsutundjaile, sest te panete inimestele peale rängad koormad ja ise ei puutu ühe oma sõrmegagi neisse koormaisse! [48]
47 Häda teile, et te ehitate prohvetitele hauamärke, aga teie isad on nad tapnud! [49]
48 Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauamärke!
49 Sellepärast ütleb ka Jumala tarkus: ma läkitan nende juurde prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad mõned neist ja kiusavad neid taga, [50]
50 et sellelt sugupõlvelt nõutaks kõigi prohvetite verd, mis on ära valatud alates maailma asutamisest,
51 Aabeli verest Sakarja verest saadik, kes sai hukka altari ja Jumala koja vahel. Tõesti, ma ütlen teile, seda nõutakse sellelt sugupõlvelt!
52 Häda teile, käsutundjaile, et te olete ära võtnud tunnetuse võtme! Ise te ei ole sisse läinud ja olete keelanud neid, kes sisse läheksid!” [51]
53 Ja kui ta sealt väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus, [52]
54 et kavaldamisega midagi tema suust kätte saada.