1 Ja ta ütles oma jüngritele: „Võimatu on, et pahandusi ei tuleks; aga häda sellele, kelle läbi need tulevad!
2 Sellele oleks tulusam, et veskikivi pandaks temale kaela ja ta visataks merre, kui et ta pahandaks ühe neist pisukesist. [2]
3 Pidage endid silmas! Kui su vend pattu teeb, siis noomi teda; ja kui ta kahetseb, anna talle andeks. [3]
4 Ja kui ta seitse korda päevas eksib su vastu ja seitse korda päevas pöördub su poole ning ütleb: ma kahetsen! siis anna temale andeks!” [4]
5 Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!” [5]
6 Aga Issand ütles: „Kui teil usku oleks sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele metsviigipuule: juuri end välja ja istuta end merrel siis see kuuleks teie sõna. [6]
7 Aga kes teie seast, kellel sulane on kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta põllult tuleb: tule kohe siia ja istu lauda!?
8 Eks ta pigemini ütle temale: valmista, mida ma õhtuks söön, ja pane vöö vööle ja talita mind, kuni ma saan söönud ja joonud; ja pärast seda söö ja joo sina.
9 Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida kästi?
10 Nõnda ka teie: kui te olete kõik teinud, mis teid on kästud, siis öelge: me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!”
11 Ja sündis, kui ta oli teel Jeruusalemma, et ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi. [7]
12 Ja kui ta saabus ühte alevisse, tulid temale vastu kümme pidalitõbist meest ja jäid eemale seisma,
13 ja nad tõstsid häält ning ütlesid: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!”
14 Neid nähes ütles ta neile: „Minge ja näidake endid preestritele!” Ja kui nad läksid, said nad puhtaks. [8]
15 Aga üks nende seast, nähes enese terveks saanud olevat, läks tagasi ja andis Jumalale suure häälega au
16 ja heitis tema jalge ette silmili maha ja tänas teda. Ja see oli samaarlane.
17 Aga Jeesus kostis ning ütles: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa? [9]
18 Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?”
19 Ja ta ütles temale: „Tõuse üles ja mine; su usk on sind aidanud!”
20 Aga kui variserid temalt küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas ta neile ning ütles: „Jumala riik ei tule tähelepanu äratades; [10]
21 ei öelda ka mitte: vaata siin! või: vaata seal! sest ennäe, Jumala riik on seespidi teie sees!” [1]
22 Ja ta ütles jüngritele: „Päevad tulevad, mil te himustate näha üht Inimese Poja päevist, ja te ei näe mitte!
23 Siis öeldakse teile: vaata siin! või: vaata seal! Ärge minge ja ärge ajage seda taga! [11]
24 Sest otsekui välk, mis sähvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale, nõnda on Inimese Poeg omal päeval!
25 Kuid enne ta peab palju kannatama ja selle sugupõlve poolt kõlbmatuna ära heidetama.
26 Ja nõnda nagu oli Noa päevil, nõnda on ka Inimese Poja päevil:
27 nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.
28 Samuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid;
29 aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik.
30 Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!
31 Kes sel päeval on katusel ja kelle riistad on toas, ärgu see tulgu maha neid võtma; ja nõndasamuti, kes on põllul, ärgu mingu koju tagasi.
32 Mõtelge Loti naisele!
33 Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! [12]
34 Ma ütlen teile, selsamal ööl on kaks ühes voodis: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
35 kaks naist jahvatavad üheskoos: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
36 [kaks meest on väljal: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha!]
37 Ja nad vastasid ning ütlesid temale: „Kus, Issand?” Aga ta ütles neile: „Kus on korjus, sinna kogunevad ka kotkad!”